RALPH METZNER

Alkeemiline kaemus
Hingetarkuse kasutamine tervendamiseks ja juhiste saamiseks

Originaali tiitel: Alchemical Divination. Accessing your spiritual intelligence for healing and guidance. Copyright 2009 by Ralph Metzner.

Tlke kik igused kaitstud. Ilma autoriiguse omaniku kirjaliku loata pole lubatud htki selle vljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil, kaasa arvatud koopiate tegemine. Tlkinud: Tanel Mllo ja Peep Vain Toimetanud: Leelo Laurits Kujundus: Momo Kljendus: Kalle Mller Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon, 2012 ISBN 978-9949-9168-5-6

SISUKORD

Eessna 11 1. amanism, jooga ja alkeemia 19 2. Mis on kaemus? 34 3. Kaemusrituaalide seitse faasi 56 4. Alkeemiline valguse- ja tulejooga 74 5. Elumaailm ja minassteem 88 6. Elu erinevad staadiumid 102 7. Meenutuste kaev ja Ngemuste puu 114 Lisa. Kolm koda vi olemusvlja 127 Mrkused ja kasutatud kirjandus 137

ESIMENE PEATKK

amanism, jooga ja alkeemia

Kige iidsematest aegadest saadik on inimesed phendunult ja eesmrgipraselt praktiseerinud erinevaid distsipliine, mis tagavad pshhospirituaalse arengu ja fsilise tervise. Kolmest suurest transformatiivseid tehnikaid kasutavast traditsioonist, mis Maal tekkinud on, on amanism kindlasti vanim. Selle ajalugu ulatub paleoliitikumini ning maailma eri paikade prismaistes kultuurides praktiseeritakse seda tnapevalgi. Joogat ning alkeemiat vib vastavalt ksitleda amanismi idamaise ja lnemaise edasiarendusena, mis prinevad vastavalt neoliitikumi klahiskonnast ning pronksiajastu linnriikidest. Kigis kolmes traditsioonis on osa praktiseerijaid keskendunud fsilisele tervendamisele, teised rohkem pshholoogiliste probleemide lahendamisele ja eluks vajalike juhiste hankimisele, ning kolmandad vaimsete tarkuste, valgustumise vi vabanemise otsingutele. Paljud kaasaegsed meditsiini-, pshhoteraapia-, alternatiivsete ravimeetodite ning vaimsete praktikate ssteemid prinevad nende traditsioonide hest vi teisest harust. Ka kesoleva raamatu teemaks olevaid kaemusmeetodeid leidub neis kigis kolmes traditsioonis. Ingliskeelne sna divination [kesolevas tlkes kaemus], mida ldiselt ksitletakse ilmutusena vi intuitiivse arusaamani judmise protsessina, thendab otseses thenduses teadmiste hankimist jumalikust ilmast, mida nimetatakse ka sisemiseks maailmaks, vaimuilmaks, ebatavaliseks reaalsuseks vi krgema(te)ks dimensiooni(de)ks. Sisuliselt
amanism, jooga ja alkeemia

20

thendab see struktureeritud pringut vi ksimuste esitamist, mis on seotud kas minevikuga terveks saamise vi probleemide lahendamise eesmrgil , vi siis tulevikuga plaanide tegemiseks ning juhiste saamiseks. Meditsiinis vastavad need kaks kaemusetpi diagnoosile (haiguse vi vigastuse tekkephjuste mramine) ja prognoosile, mis kirjeldab olukorra tenolisi edasisi arenguid. Tunnustatud usundiloolane, kigi kolme transformatiivse traditsiooni kohta kaalukaid uurimusi kirjutanud Mircea Eliade iseloomustas amanismi vljendiga arhailised ekstaasitehnikad. Sna ekstaas tuleneb kreekakeelsest snast ekstasis, mis thendab enesest vljas olemist, tavareaalsuse tajuraamistikust vljaspool vi muutunud teadvusseisundis olemist. Antropoloog Michael Harner, kes alustas amanismi taastutvustamist tnapevasele Lne kultuuriruumile, vidab, et amanismi olemus seisneb amanistlikus teadvusseisundis, milles inimene siseneb igapevaelu tavareaalsusest vga erinevasse ebatavalisse reaalsusse. Prismaistes kultuurides on muutunud teadvusseisunditesse sisenemise metafooriks amaanirnnak: nagu tavalisel rnnakul, on ka amanistlikul teadvusseisundil algus, erinevate kogemustega tidetud ebatavalistes maailmades veedetud aeg ning lpp naasmine tavaellu ning tavaprasesse teadvusseisundisse. amaan lheb vaimurnnakule kindlal eesmrgil, milleks vib olla ravimine, diagnoosi panemine, kontakti saavutamine erinevate vaimudega esivanemate omadega, kohavaimudega vi transtsendentsete olenditega. Ta lheb rnnakule kas iseenese vi tema kest abi otsinud inimese, perekonna vi kogukonna nimel. amanistlikku rnnakuseisundisse sisenemiseks on lemaailmselt levinud kaks peamist tehnikat: rtmiline trummilmine vi kristi kasutamine ning pshhoaktiivsed taimed vi seened. Mlemad meetodid vivad kutsuda ajutegevuses esile teatud muutusi, mis moodustavad kaemusretke neurofsioloogilise aluse. Trummimeetod on laialt levinud Aasia, Euroopa ja PhjaAlkeemiline kaemus

21

Ameerika phjapoolsematel aladel. Pshhoaktiivseid taimi ja seeni kasutatakse rohkem troopilistel laiuskraadidel, eriti Kesk- ja LunaAmeerikas, nagu ka Aafrikas eeldatavasti peamiselt tnu sellele, et troopilistel aladel on mitmekesisem taime- ja loomariik. Kahekmnenda sajandi esimesel poolel kaldusid pshholoogid ja pshhiaatrid amaanide kohta kivaid antropoloogilisi kirjeldusi lugedes neid nidadeks ja himkondliku ebausu levitajateks tembeldama. amaanirnnakut peeti pettuseks vi skisofreeniliseks harrastuseks, mis kuidagimoodi kohaliku himu seas usaldusvrsuse oli saavutanud. Antropoloogia kultuurilise relativismi koolkonna mjul ning selliste petlaste t tulemusel nagu Margaret Mead, Ruth Benedict (aga ka Eliade, Harner ja teised) on sellised vaated taandunud arusaama ees, et amaanid ning amanistlikud kultuurid lhtuvad tiesti teistsugusest maailmapildist, milles reaalsuse olemust ksitletakse hoopis teistsugustele eeldustele tuginedes. Kaks peamist erinevust amanistlike prismaiste kultuuride ning kaasaegse teaduslik-materialistliku maailmavaate vahel on: esiteks maailmade vi reaalsustasandite paljususe tunnistamine, ja teiseks vaimude kui autonoomsete olevuste eksistentsi tunnistamine (kes elutsevad neis paljudes maailmades) mitte nende liigitamine fantaasiaviljadeks vi smboliteks. Maailmavaadet, millele tugineb amanism (ning samamoodi ka alkeemia ja jooga), nimetatakse animismiks vi panpshhismiks. Mlemad sisaldavad uskumust, et kik looduslikud vormid, nii orgaanilised (taimed, loomad, seened) kui anorgaanilised (niteks kivimid, jed, med, tuul), nii maapealsed kui kosmilised (teised planeedid, thed, galaktikad, universum) on pshilise ja vaimse energia ning teadvusega kllastunud. Lne teaduslikust maailmavaatest lhtuvalt ja pshholoogilises thenduses vib elda, et arusaam teistest maailmadest viitab teadvustasanditele vi sfridele, mis jvad vljapoole meie tavaprase taju piire. Pshhoanalsist tuletatud erinevad svapshholoogia vormid peavad taoliste teadvuse areaalide all tavaliselt silmas
amanism, jooga ja alkeemia

22

teadvustamatust vi kollektiivset teadvustamatust. See jks aga amanismi defineerimiseks liiga kitsaks, eriti kui teadvustamatuse all melda midagi, mida seome indiviidi ja tema pshikaga. amanistlike meetodite abil ei tegeleta mitte ainult meie enda pshika senitundmatute aspektidega, vaid ka meid mbritseva maailma tundmatute aspektide uurimisega nii universumi kui ka sisemiste msteeriumidega. Samuti tleksid pshholoogid, et kik viited vaimudele on tegelikult inimese teadvustamatu pshika smbolistlikud vljendused ning Jungi pshholoogiaksitluse jrgi kollektiivse teadvustamatuse arhetpsed smbolid. Mina olen aga hoopiski nus nende teadlaste ja petlastega, kes vidavad, et lnemaailma reaalsusksitlused vajavad revideerimist ning laiendamist, et need tunnustaksid ka vaimude reaalset olemasolu ja seda mitte pelgalt inimmistuse smbolistlike konstruktsioonidena, vaid elusate, intelligentsete, autonoomsete olenditena, kellega on vimalik suhelda ning kellega me paljudel reaalsustasanditel lvime ja koos eksisteerime. Alkeemilised kaemuspraktikad tuginevadki sellisele avaramale maailmavaatele, mille kohaselt oleme me inimkehades elutsevad vaimud, kes lvivad paljude teiste, erinevat liiki vaimudega, kes elutsevad kige erinevamates vormides nii selles kui ka teistes maailmades. amanistlikud tervendamispraktikad, kus kasutatakse kas raviomadustega vi ngemusi tekitavaid taimi ja seeni, sisaldavad alati teadlikku kontaktiloomist nende taimede ja seente vaimudega. Selline, nii vaimset kui ka materiaalset mdet tunnustav dualistlik seisukoht on ka homopaatia ning paljude kultuuride rahvameditsiini aluseks. Sooritades oma rnnakuid ning kulgedes lbi erinevate reaalsuste, kutsuvad amaanid appi ka eri liiki loomade (nagu niteks karu vi kotka) vaime, kellega nad on loonud liidu vi partnerlussuhte. Samuti vivad amaanid oma ts kasutada ka kristalle ning teisi maapues leiduvaid mineraalseid elemente,
Alkeemiline kaemus

23

ning hu (tuule), vee (jgede ja vihma) ja tule kui loodusjudude vaime. ks oluline ja suur vaimude grupp, kellega amaanid suhtlevad ning koostd teevad, on surnud esivanemate vaimud teispoolsusesse, vaimuilmadesse linud pereliikmed, kellel on tnu sellele oluliselt parem juurdeps nende sfridega seotud infole, kui meil tavaliselt on. Lisaks neile eksisteerivad ka veel vimsamad, terveid hime ja rahvaid suunavad ja petavad esiisade vaimud, keda tuntakse tavaliselt jumalate vi jumalustena ning kes mngivad maailma paljudes mtoloogiates olulist rolli. Ning lpetuseks, traditsioonilistes kultuurides ksitletakse ka planeet Maad omaette intelligentse, vaimse olendina, keda vanas Kreekas samastati jumalanna Gaiaga ning keda Phja-Ameerika indiaanihimud nimetavad Emakeseks Maaks. Lovelocki ja Margulise Gaia-teooria sisaldab kaasaegseid teaduslikke vaatenurki, millel on mitmeid paralleele ning puutepunkte iidsete primuslike arusaamadega, nad ksitlevad Maad tervikliku elava ssteemina, mis on ennast silitav ja isereguleeruv. Ning nagu teame, ei peeta iidsetes ja primuslikes kultuurides kosmiliste jumaluste kehastusteks mitte ainult Maad, vaid ka Pikest, Kuud ja teisi planeete, mis kannavad siiani nimesid, mille andsid neile kui oma jumalustele vanad kreeklased ja roomlased. *** Jooga. Nagu amanism ja alkeemia, nii ktkeb ka jooga endas kindlat maailmavaadet ja sstemaatilisi lhenemisi teadvuse teravdamiseks ning avardamiseks. Mircea Eliade raamatu, selles valdkonnas klassikaks kujunenud teose pealkiri Jooga, surematus ja vabadus osutab uskumusele hinge vi vaimu surematusest ning et jooga abil on vimalik vabaneda pettekujutelmadest, kiindumustest ja klammerdumisest. Sna jooga prineb vanaindia tvest yui,
amanism, jooga ja alkeemia

24

mis thendab seostama, siduma vi hendama ning kigi joogameetodite phieesmrk on saavutada kontakt inimese olemusliku vaimse tuumaga. Tavaprastes teadvusseisundites varjavad meie vaimset olemust vljastpoolt peale surutud kujutlused ja takistused (skr klead), peamiselt ks konkreetne teadvustamatuse tp (skr avidy ehk teadmatus). Sestap ongi joogat kirjeldatud kui sellistest blokeeringutest vabanemise teed. Osad joogaharud keskenduvad fsisele (hatha-jooga), teised rhutavad rohkem emotsionaalset, phendumuslikku aspekti (bhakti-jooga), kolmandad aga intellektuaalset aspekti (jnajooga). Joogaharude erinevaid aspekte ksitlevates kirjutistes esineb mistetes mitmeid variatsioone: raada-jooga (skr rj) on pshholoogiliste harjutuse kuninglik tee; naada-jooga (skr nda) ja abda-jooga (skr abda) on helide ja kladega ttamise meetodid; tantra-joogas, nagu ka raada- ja kundalini-joogas rakendatakse vrvide ja kujundite visualiseerimist meie peenenergiavljas ning selle energiakeskustes ehk takrates. Patandali poolt 2. sajandi lpus vi 3. sajandi alguses kirja pandud Jooga-suutrate (petlaste arvates tenoliselt juba palju varem suuliselt edasi antud seadustiku) avalause defineerib joogat mtete uitamise lppemisena. Selle tlgenduse kohaselt on meie phiolemuse realiseerimise peamiseks takistajaks meie enda mtteprotsessid, mida pidevalt kihutavad tagant vastuolulised emotsioonid ja tajud. Seega on transformatiivsete joogameetodite peamiseks tehnikaks keskendumisdistsipliini erinevad vormid ja aspektid. Samas on sellest, millisena Patandali kirjeldab oma joogassteemi kaheksat astet, ilmselgelt nha, et need kik on oma olemuselt igapevaelulised tegevused. Ashtanga-jooga kaheksast astmest esimene on eetiline ja vgivallatu kitumine kigis suhetes; teine ktkeb tasakaalustatud toitumist ning seksuaalset mdukust. Neid peetakse joogas eetilise elu ja kitumise eeltingimusteks.
Alkeemiline kaemus

25

Kaks jrgmist astet (sana ja prnyma) tegelevad fsilise keha tervise ja heaolu parandamisega, mis on vundamendiks kigile vaimsetele ja pshholoogilistele praktikatele. Laialt tuntud venituspooside ja harjutuste ehk sanate eesmrk on lihaste ja luustiku paindlikkuse ja tugevuse silitamine. Prnyma thendab hingamisharjutusi, mis tugevdavad tervist ning tasakaalustavad vegetatiivset (autonoomset) nrvissteemi, kuna nende harjutuste abil arendame oskust teadlikult mjutada oma keha hingamis-, vereringe- ja seedessteemide td. Lne pshhosomaatilises meditsiinis ja pshholoogias mngib samasugust rolli biotagasiside, mis aitab inimestel oma fsioloogilisi ssteeme teadlikult tasakaalustada ja omavahel koosklla viia. Viiendat thtsat joogaharu pratyaharat, mis thendab thelepanu sissepoole pramist ja meelte mju alt vabanemist, peegeldab kige selgemini mediteeriva joogi silmad-kinni asend. Sellele jrgneb dhran (kontsentreerumine), milles keskendutakse vaid hele thelepanuobjektile ning vlistatakse kik teised. Sellest jrgmine on dhyni (meditatsioon vi vaatlus), mille kigus jutakse htsuseni kogeva mina ning teadvustatava objekti vahel, ning millele omakorda jrgneb samdhi (sulandumine) tielik htsusseisund ehk teadvusseisund, milles ei tajuta eraldi vorme vi erisusi, ning mis vastab budistlikule nirvaanale (pole mtteid ega vorme). Seega vib elda, et sellest ksitlusest lhtuvalt on jooga eesmrk aidata selle harrastajal kogeda osadust vi tielikku htesulamist jumaliku vaimse olemusega. Joogameetodite ja kaemustehnika sarnasus seisneb tugeva ja selge sideme loomises hingetarkusega, mis vimaldab juda uut laadi arusaamade ja teadvustamiseni, mida seejrel tervenemiseks ja juhiste saamiseks rakendada. amanistlike ja alkeemiliste traditsioonidega vrreldes pole joogas kontakti saavutamine looduse, loomade, taimede, kivimite vi metallidega sama thtsal kohal suurem rhk on vaimsemate, krgemate, rafineeritumate teadvusseisundite ning peentaju
amanism, jooga ja alkeemia

26

vljaarendamisel. Samas sisaldab iidne India ajurveda ravissteem lisaks taimsete ja mineraalpreparaatide kasutamisele ka joogassteemidest prinevaid fsilisi ning hingamisharjutusi. Mnedes India joogapetustes, eelkige smkhya koolkonnas, pannakse olulist rhku loodusest, mateeriast ja fsilisest kehast eraldumisele ning neist krgemale tusmisele. Sellest ldisest suundumusest erinevad oluliselt nii India kui ka Tiibeti tantristlik jooga ning Hiina taoistlik jooga, mis on lhedalt seotud nendele kultuuriruumidele omase alkeemiaga. India ja Hiina alkeemia, nagu ka tantra ja taoism, rhutavad samavrselt nii fsilise keha mbertegemist, uuendamist pikaealisuse tagamiseks ning ka pdlemist krgemate, transtsendentsete teadvusseisundite poole. Agni-jooga on termin ja joogameetod, mis prineb India varasematest traditsioonidest. Agni on india mtoloogias tulejumal, ks veedade thtsamaid jumalaid, keda hti appi tulealtari mber rituaale lbi viies ja palvetades. Tulejoogas thendab see td sisemise valguse ja tulega, energiakeskuste ja energiavoogudega, mis puhastavad vaevumrgatava elektromagnetilise energiavlja meridiaane (nadisid). Viiteid sisemisele valgusele ja tulele leiab ka amanistlike praktikute tde kirjeldustest ning kigi usundite mstilistest traditsioonidest, milles valgust ja tuld (vi tnapeva knepruuki kasutades energiat) ksitletakse kogu reaalsuse ja olemasolu olemusena. Sisemise tule kasutamine puhastumiseks on ks peamisi alkeemilise traditsiooni toiminguid. Kaemuse kasutamise meetodid, mida kesolevas raamatus kirjeldan ning mida petatakse Metzner Alchemical Divinationi koolitusprogrammides, sisaldavad valguse- ja tulejooga meetodeid, mida kasutatakse tajukanalite puhastamiseks ning oma olemuse peentest vaimsetest dimensioonidest teadlikuks saamiseks. Kuigi need meetodid sarnanevad iidse India Agni- ja tantristliku joogaga ning Tiibeti budismi vajraynaga (teemantvlgu siduk), aga ka taoistlike ringleva valguse praktikatega, prinevad minu
Alkeemiline kaemus

27

enda praktilised ja teoreetilised teadmised nende meetodite kohta kmneaastasest perioodist, millal ppisin ja ttasin intensiivselt ja phendunult Aktuaalse idealismi koolis Russel Paul Schofieldi (19061984) juures. Schofield oli Ameerika selgeltngija ning ravitseja ja petaja, kes li need meetodid (mida ta algselt nimetas Agni-joogaks) sisemistele allikatele toetudes, ning petas jrgijaid kasutama neid enda ravimiseks ja transformatiivse isikliku arengu kiirendamiseks. ppeprogramm oli vga detailne ning piinliku tpsusega organiseeritud ksikasjalisteks jrjestikusteks phikursusteks ja edasijudnute programmideks, tervikkursus kestis tavaliselt kolm-neli aastat. Edasijudnute vljape sisaldas ka meetodite edasiandmist algajatele pilastele. Paralleelideni India praktikate, budismi ja taoismiga olen judnud lbi omaenda uurimist ning teiste petajatega koostd tehes, nii et neid meetodeid, mida ma ise praegu petan, iseloomustab erinevate traditsioonide vaadete limumine, ehkki kesksed arusaamad ja tehnikad tulenevad aktualismi meetoditest. Kui ma kirjutasin raamatu Teadvusekaardid (Maps of Consciousness) jaoks alkeemiaalast peatkki, tles Russell Schofield mulle kord, et alkeemia huviorbiidis olid needsamad meetodid ning protsessid, mis aktualismiski, ehkki kasutatav terminoloogia on nii ajaloolist kui kultuurilist konteksti arvestades erinev. *** Alkeemia. Alkeemiakoolkondadel, mis tekkisid iseseisvalt nii Euroopas, Lhis-Idas, Indias kui ka Hiinas, olid samad eesmrgid nagu amanismiski: teadvuse transformatsioon, tervenemine, teadmiste otsimine ning sgav austus looduse vastu. Alkeemiat vib igupoolest pidada teatud tpi amanismi edasiarenduseks, mida praktiseerisid niteks kaevurid, sepad ja metallittlejad, triistameistrid ning nende jreltulijad. Alkeemikute pshhospirituaalne eesmrk ja
amanism, jooga ja alkeemia

28

tehnikad vajusid ajapikku peaaegu tielikult unustusehlma, kuna need jid eksperimentaalsete loodusteaduste rakenduste varju. Tnapevased pshhoteraapia koolkonnad, eriti need, mis phinevad pshhodnaamilisel svapshholoogial, ning ka uuemad niinimetatud kogemuslikud teraapiad, kasutavad paljusid teadvuse muutmise tehnikaid ja meetodeid, mida amanismis, alkeemias ja joogapetustes on ammust aega tuntud. Mnedel juhtudel (niteks alkeemiliste ideede laenamine Jungi ja Freudi puhul) on tuletused sna teadlikud ning kaalutletud. Teistel juhtudel (niteks sisernnakute ning kujutluspiltide kasutamine) taasavastavad ning taasleiutavad pshholoogid meetodeid, mida nendes varasemates traditsioonides on juba sajandeid teatud ja kasutatud. Mircea Eliade vidab oma raamatus s ja tiigel (The Forge and the Crucible), et pronksiajal alguse saanud alkeemia kasvas algselt vlja n- amanistlike kaevurite, seppade ja metallurgide tst. Nood olid tule valitsejad, kes teadsid, kuidas metalle kivimitest eraldada, kuidas neist teha erinevaid sulameid, nagu niteks pronks, ning valmistada triistu, relvi ja ehteid. Arhailisel ja klassikalisel ajajrgul hoiti metallittlemise tarkusi saladuses, kuna need olid otseselt seotud vimu ja rikkusega, neid anti ksitmeistrite gildides edasi meistritelt pipoistele. Tavainimesed pidasid nende tehnilisi teadmisi maagiliseks, kuna need nisid endas ktkevat seletamatut oskust valitseda loodusjudusid. Levinud on vrarusaam, et alkeemia huviorbiidis oli ainuksi ning tulemusetult metallisegude kullaks muundamise plaan. Alkeemiaalastest kirjutistest selgub, et tegelikult olid alkeemiapraktikute thelepanu keskmes hoopis transformatiivne sisekaemus ning tervendamine: inimese fsilise ja pshilise seisundi muutmine, alustades iseenesest. Alkeemikutel ja amaanidel oli eriteadmisi taimede ja mineraalide (sh kristallide) kohta, ning nad oli phendatud vaimsete dimensioonide saladustesse. Nad suhtlesid oma klientide vi kogukonna nimel tavapraselt kttesaamatute loodusvaimude
Alkeemiline kaemus

29

ja esivanemate hingedega, et lahendada probleeme, tervendada, ning saada nuandeid ja juhiseid. Nagu amaanid, ttasid ka alkeemikud vaimudega, kelle hulka kuulusid esmajrjekorras phielementide (hk, tuli, maa ja vesi) vaimud, ning loomade ja taimede vaimud. Germaani ja phjamaade mtoloogias kutsuti kivi, metalli ja tule vaime mustadeks haldjateks (Schwarzalben) vi pkapikkudeks. Need pkapikud polnud inimeste suhtes ei hea- ega pahatahtlikud. Usuti, et neil olid omad asjad ajada, mis olid inimkonna heaolu vi ellujmise suhtes neutraalsed. Kuid nendega oli vimalik kontakti saada, suhelda ning neilt ppida, kui teati, kuidas neid vlja kutsuda (kaasaegset terminit kasutades kui teati nende sissepsukoodi). Vime sellest iidsest mtilisest uskumusest teha jrelduse, et loodusjudude tundmine on moraalses mttes neutraalne: neid saab kasutada heal otstarbel jumala ja elu teenistuses. Kuid kui neid kasutatakse enese lendamiseks, teiste le valitsemiseks ning nende arvelt rikastumiseks, siis muutub see oskus niakunstiks, tumedate judude prusmaaks. Seega vib alkeemiat ja joogat pidada paleoliitikumi amanismi vastavalt lne- ja idapoolseteks edasiarendusteks: kik need kolm on fsilis-pshilis-vaimse transformatsiooni saavutamise sstemaatilised tehnoloogiad. On nha, et India ja Hiina traditsioonides olid fsiline, pshiline ja vaimne transformatsioon omavahel rohkem seotud, vaatamata sellele, et kigi kolme valdkonna mber tekkisid eraldiseisvad alamkoolkonnad ja liikumised, mis keskendusid rohkem hele vi teisele aspektile. Lnes toimus inimeste pshilise ja vaimse transformatsiooni itseng hermeetilistes traditsioonides, mis kerkisid esile klassikalise ajastu Egiptuses, hellenistlikes kultuurides ja Araabia maades, ning krgaeg ulatus isegi kristliku Euroopa keskaega vlja. Siis suruti see teaduslik-eksperimentaalse meetodi koidikul koos astroloogia, maagia ning niakunstiga (enamjaolt naiste prusmaaks olnud ravimtaimede kasutamise
amanism, jooga ja alkeemia

30

traditsioonid) maha, ning alkeemiast ji alles vaid keemia selle iidse tervikliku teaduse ja kunsti kigist pshilistest ning vaimsetest aspektidest ilma jnud tnapevane prija. Keskaegses Euroopas olid alkeemia ja amanism (mida nimetati ka niakunstiks tarkade kunstiks) katoliku kiriku vimu ja tagakiusamise tttu saladusloori mhitud. Raamatuid kll kirjutati ning illustreeriti, kuid snumeid kodeeriti smbolitesse, mille ifrid enamjaolt kaduma lksid ning mida seetttu jrjest raskem mista oli. Carl Gustav Jungi ja tema 20. sajandi jngrite lesandeks ji kadunud alkeemiakeele taasavastamine ning taasinterpreteerimine, kuidas smboleid ja kujutlusprotsesse kasutada pshhospirituaalsele transformatsioonile viitamiseks. Jung tlgendab alkeemilist oopust individuatsiooniprotsessina terviklikkuse poole liikumisena. Alkeemiline anum on tema arvates nii individuaalne kui interpersonaalne pshe, milles need transformatiivsed protsessid aset leiavad. Minu enese alkeemilise jooga pingutest lhtuvalt lisaksin veel vaid, et alkeemilise anuma all peaksime pidama silmas mitte pelgalt mentaalset ja emotsionaalset pshikat, vaid ka fsilist keha ning selle peenenergiavlja. Teisisnu on alkeemiliste transformatiivsete protsesside anumaks inimene kui tervik inimene kui omavahel seotud energeetiliste ssteemide kogum. Inimese energeetilised ssteemid, mida vib nimetada ka isiksuse ssteemideks moodustavad mitmekihilise anuma, konteineri, keha vi vormi surematule Hingele vi Olemusele. ***

Seosed kaasaegse pshhoteraapiaga

ks erinevus tnapevase pshhoteraapia ning traditsiooniliste transformatiivsete ssteemide vahel seisneb selles, et amanism, alkeemia ja jooga ei keskendu ainult pshholoogiliste probleemide
Alkeemiline kaemus

31

lahendamisele nagu enamik pshhoteraapia vorme. Traditsioonilised ssteemid lhtuvad pigem terviklikust maailmavaatest, milles ksitletakse fsilist tervendamist, pshholoogiliste probleemide lahendamist ning olemise vaimsete ja phade sfride teadlikku uurimist he ja sama lhenemise, t vi praktika eri aspektidena. Niteks Phja-Ameerika indiaanlaste amanistlik higitelgi-rituaal on htaegu nii ravimine, pshhoteraapia kui ka palvet sisaldav jumalateenistus. Alkeemikute huvi ravimise vastu nitab ilmekalt see, millise kirega nad otsisid raviomadustega taimi ja mineraalseid aineid ning neist preparaate valmistasid. Nende sgav vaimne huvi vljendub selgelt ka tarkade kivi otsingutes, mille vasteks tantristlikus joogas on valgusteemant vajra*. Jooga puhul on vaimne eesmrk krgemate teadvusseisundite otsimine limuslik ning fsiliste ja pshholoogiliste probleemide lahendamine on selle krval peaaegu teisejrguline. Pshhoteraapia eesmrk pole aga harilikult fsiline tervendamine; tavaliselt ei keskendu see samuti ka vaimsetele vrtustele ega religioossetele teemadele. Eesmrk snastatakse tavaliselt pshhosotsiaalse kohandumise, pshesiseste konfliktide vi inimestevaheliste suhtlemisprobleemide lahendamiseks. Lnelikus maailmavaates juurdunud lhe keha, vaimu ja hinge vahel peegeldub vastu arsti, pshhoterapeudi ning kirikupetaja rollide jigas eristamises. Siiski on julgustavaid mrke, et niisugune olukord vib olla muutumas: ha enam tunnistatakse nii haiguste phjuste tuvastamisel kui ka ravis pshholoogiliste tegurite osa. Nii C. G. Jungi t arhetpidega, Abraham Maslow ksitlused eneseteostusest ning Roberto Assagioli t pshhosnteesi arendamisel on rajanud teed, et vaimseid tegureid jrjest rohkem tunnustama hakataks. Transpersonaalne pshholoogia, eriti pshhedeelse ja holotroopse teraa-

Vajra veedade jumala Indra vlgusarnane relv, millega ta vis purustada kike.

amanism, jooga ja alkeemia

32

pia pioneeri Stanislav Grofi srav t lisab inimpshe terviklikku ksitlemisse otseselt ka vaimsed dimensioonid. Teine thtis vrtushinnangute ning eesmrkide erinevus seisneb selles, et pshhoteraapia keskendub teise inimese patsiendi, kliendi vi kannataja muutmisele vi aitamisele, samas kui alkeemias, amanismis ja joogas on rhuasetus iseenda muutmisel, iseenese tervendamisel ning iseendast aru saamisel, mida ksitletakse teistega ttamiseks vltimatu eeltingimusena. Ehkki pshhoteraapia keerukamate vormide rakendamisel ollakse vgagi teadlikud terapeudi enda tajude ning tunnete rollist teraapiaprotsessis, tembeldatakse need pigem vastulekandega seotud reaktsioonideks ning neid peetakse teraapia lbiviimist takistavateks teguriteks, mida peaks pdma vimalusel elimineerida. Kuigi ka amaani ts on peamine huvi ja rakendusalad seotud teiste aitamise vi ravimisega, tugineb amaani t alati tema enda ettevalmistusele ning sisemistele protsessidele. Harilikult peab ravitsev amaan olema henduses oma velooma vi liitlasega, et aidata patsiendil vi kannatajal kontakti saada tema enda seesmise toetava ja tervendava allikaga. Laialt levinud haavatud tervendaja kontseptsioon viitab sellele, et enne patsiendi haiguse vi haavadega tegelemist tuleb ravitsejal kigepealt tegeleda enda omadega. amaan vib fsilise vi pshilise patoloogiana avalduvate vaimude vi jududega vitlemiseks vi nende hvitamiseks rnnata nii ebatavalistesse reaalsustesse kui ka sisemaailma. Ka alkoholismist vi narkosltuvusest vabanemise programmides toimivad samad phimtted sealgi suudavad endised, oma pshiliste haavadega hakkama saanud sltlased kige paremini aidata teistel sedasama teha. amanismi, alkeemia ja jooga vrdlemisel tnapevase pshhoteraapiaga, milles kasutatakse probleemide lahendamiseks sarnaseid meetodeid ja metafoore, peab silmas pidama, et traditsioonilised
Alkeemiline kaemus

33

ssteemid ksitlevad inimest kui keha, meele ja vaimu terviklikku hendust. Neid iidseid petusi tnapevasesse maailma le tuues pame taastada tarkusi, mis lisaks ravimisele ning pshiliste probleemide lahendamisele seab meid silmitsi ka inimsaatuse, vaimsuse ning elu mtte krgeimate ksimustega.

amanism, jooga ja alkeemia