441a Looduslikud rajatised

Rannikumere hdrodnaamika
Lained 411 Lainete kirjeldus 412 Laineteooria 413 Looded Tuuled 421 Atmosfri mju 422 Tormiaju 423 Lainekliima Seted 431 Setete liigid 432 Setete transport 433 Rannaprofiil Rajatised 441 Looduslikud rajatised 442 Ehitised

441a levaade
Ranna titmine Luited Liivavallid

441a pivljundid
Teadmised

millised lahendused on
olemas kuidas tidetakse randa kuidas tekitatakse luiteid milleks kasutatakse tarat mis on luidete elufaasid mis on luidete tugevad kljed

Oskused arvutada liiva maht titmiseks prognoosida ranna kasutamisaega valida sobiva liivafraktsiooni

441a Kirjanduse loetelu

Dominic Reeve, Andrew Chadwick. Coastal engineering: processes, theory and design practice. 9.3 Waves, tides and shallow-water processes. Prepared by an Open University Course Team Robert G. Dean, Robert A. Dalrymple. Coastal processes: with engineering applications. 11 R. Carter. Coastal environments: an introduction to the physical, ecological and cultural systems of coastlines. Ian R. Young. Wind generated ocean waves.

Ranna titmine

Erodeeruva randa vib psta, kui tuua liiva. Juhul, kui uus liiv teise limisega, tuleb arvutada, kui palju liiva on vaja, et asendada olemasoleva fraktsiooni.

Ranna titmine

N native (olemasolev) F fill (uus liiv)

K = f ('F, F)
f
thendab, et see on funktsioon (sltuvus, omavaheline
seos)

Tehnoloogia
Ranna titmise tehnoloogia: tuuakse veokitega; svendaja ja pumbaga; pargasega pannakse enne veepiiri, et lained ise jaotaksid rannale (samas ta vibki sinna jda) On thtis, millal uuesti liiva tuua. Kuna rand erodeerub, siis ta ei ole tasakaalus, kantakse ra ka see liiv, mis on toodud.

Nide

Nide
Antud N = 1,5 N = 0,9 F = 2,5 F = 1,7
Leida, mitu korda rohkem liiva tuleb tuua rannale titmiseks. Lahenduskik: Leida m F prim ja m N prim. Nad vastavad sirgetele joonisel. Ristumispunktis leida K (overfill ratio, letitmise suhe)

Liivamahtude arvutamine
Alternatiivne meetod, mis kasutab tasakaaluprofiili mistet. Parameeter A = 0,21*d0,48, kus teraosakese lbimt tuleb vtta millimeetrites.

Vimalikud rannaprofiilid

Liivamahtude arvutamine
Kui profiilid likuvad

V = x * V1
V1 on profiili ristlike pindala (joonisel mrgitud halli v rviga), x on rannajoone pikkus, h* on sulgemissgavus

Kui profiilid ei liku

V = x * V2

Nide
Liivarannal on liiv suurusega 0,2 mm, tahetakse laiendada seda 5 m vrra liivaga 0,45 mm. Rannajoon on 3 km pikk. Luite krgus 4 m le veepinna. Andmed: B=4m AN = 0,1 m1/3 AF = 0,153 m1/3 y0 = 5 m x = 3000 m Kuna AF>AN, siis profiilid likuvad, jrelikult valem (1)

Kontrolli oma teadmisi

Liivarannal on liiv suurusega 0,4 mm, tahetakse laiendada seda 4 m vrra liivaga 0,25 mm. Rannajoon on 4 km pikk. Luite krgus 3 m le veepinna.

Ksimused
Miks tuleb tuua rohkem liiva, kui seda on vaja titmiseks? Mis protsessid mngivad olulist rolli uue ranna kujundamisel? Kui tuua peenemat liiva, mis juhtub rannaga? Kui tuua kaks korda jmedamat fraktsiooni, tuleb tuua rohkem vi vhem liiva?

Mis on pildil?

Luited
Embryonic - esimene faas, liiva kuhjumine tusu maksimumi juures. Taimed on vimelised tajuma soolast vett; kergesti rikutavad tormiga. Eelluited - jtkuvad vi lnklikud luited, tekkivad peamiselt peale tormi. Climbing - liivahunnikud jrsaku all vi peal. Jnusluide - tekib siis, kui selle ees ei ole enam liiva. Paraboolsed - kui on vhe taimkattet, tugevad tuuled eemaldavad peenemat liiva. Transgressive - ebastabiilne, liikuv luide. Tekib siis, kui on liiva ja tuult, taimestiku juures peatub ja jrgmise puhanguga tekib uues kohas.

Nide

Ksimused
Millest sltub liiva valik titmiseks? Kuidas saab arvutada, kui palju liiva on tarvis ranna titmiseks? Mille alusel vib otsustada, millal tuleb randa uuesti tita? Mille poolest luited on kasulikud ranna jaoks?

Ksimused
Millised looduslikud vimalused ranniku projekteerimisel te teate? Mille poolest erinevad looduslikud lahendused insenerlikest rajatistest? Mis eeldusel vib randa tita? Kuidas saab laiendada luitevndi? Millest sltub luidete kuju ja krgus? Mida nitab varutegur K (overfill factor)? (Dean, p. 348, Fig.11.2)