Albu kla lood

2017
ALBU KLA LOOD
Vljaandja: MT Kultuuri- ja Haridusselts ksmts

Eessna

Toimetaja: Ester Valdvee Kesoleva trkisega soovime heita pgusa pilgu 735 aastase Albu
kla ellu. Vaatamata tuntusele ja kirevale ajaloole on Albu klast ja
Keeletoimetaja: Krista Valdvee
misast pgusalt kirjutanud ainult Edgar Preesalu oma sugukonna
Kujundus ja kljendus: O Saarakiri
kroonikas Mda kodukandi radu.
Trkk: Ecoprint AS
Albu kla on tuntud eelkige Eesti vanima silinud ja ndseks
renoveeritud puitmisa ning selle juurde kuuluvate hoonete, ilusa
pargi, kooli, kolhoosi, seltsielu ning inimeste poolest. Hoolimata aegade
jooksul toimunud misa-, kolhoosi- ja hiskondliku korra muutustest
on kla elujuline. Loodame, et ka suure Jrva valla koosseisus on elu
Kaardid: Maa-amet, Eesti ajalooarhiiv klas jtkuvalt elamisvrne.
Esikaanel: Albu kivisild ehitatud 1879 Kohaliku ajaloo tundmine aitab mista kodukoha vrtust ja siduda
Tagakaanel: Albu kla linnulennult (droonifoto 2016) heks kogukonnaks igas eas klaelanikke, nii praegusi kui ka endisi,
ning neid, kes hel vi teisel moel on klaga seotud.
Fotod: Albu phikooli, Jrvamaa muuseumi, A. H. Tammsaare muuseumi Vargamel, Ajaloolise levaate tegemisel oleme lisaks kirjanduslikele ja arhiivi-
Vello Altmetsa, Silja Juursalu, Evi Jrve, Tiia Ernesaksa, Ernst Kautlenbachi, materjalidele kasutanud Albuga seotud inimeste mlestusi (s.h fotosid)
Kaur Ktismaa, Urve Lepiku , Age-Li Liivaku, Juta Liivaku, Tnis Nlve, Aune Suve-Kti, ning vljavtteid vanadest ajalehtedest. Siinjuures on hea tdeda, et 3
Raimond Sde, Ellen ja Woldemar Tandorfi, Maire Valdaru, perekond Valdvee ja ajalugu kordub ja iga uus on ra unustatud vana.
Ren Viljati kogust.
Tname kiki, kes kogumiku koostamisel mlestuste, dokumen-
tide, fotodega ning mitmel muul moel abiks olid. Kige suuremad
tnusnad plvivad: Helgi ja Vello Altmets, Tiia Ernesaks, Asta Illaste,
Silja Juursalu, Evi Jrve, Andra ja Anitra Kalda, lle Kaldre, ile Kalme,
Artur Kauge, Leelo Kivirand, Kaja Kraav, lle Kurs, Kaur Ktismaa,
Helju Leid, Urve Lepik, Age-Li Liivak, Juta Liivak, Elle Mae, Jaak Mae,
ISBN 978-9949-81-870-9
Marge Mikson, Arvi Murume, Merike Nuiame, Tnis Nlve, lle
Elektrooniline vljaanne: ISBN 978-9949-81-871-6 (pdf )
Ojame, Malle Pau, Klli Pesti, Irina Poddubnaja, Maie Rambi, Viia
MT Kultuuri- ja Haridusselts ksmts
Saar, Hilda Same, Asta Sepp, Klli Soidla, Elvi Sokk, Aune Suve-Ktt,
Raimond Sde, Leo Valdvee, Hillar-Heiti ja Maire Valdaru, Tiia Veskioja,
Elle Viljame, Ren Viljat ja Lembo Vsa. Kuna kik lood ja fotod ei
mahtunud trkisesse ning palju on ka rkimata lugusid, siis loodame,
Projekti rahastab
et ka jrgmised Albu kla lood saavad kaante vahele.
rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest ja Albu vald.
MT Kultuuri- ja Haridusselts ksmts

Albu vald
 Lhike levaade
Albu valla kujunemisest
Ester Valdvee

T alurahva kogukonnad ehk vallad moodustati Eestimaal 1816. aasta

agraarreformiga, mil talupojad vabastati prisorjusest. Talurahvasea-
duse alusel arvati valla piirkonda misa maadest eraldatud talumaad koos
sellel olevate talupoegadega. Kuna kogu vim oli misaomaniku kes, siis
ka ellukutsutud vallakogukonnas kinnitas otsuseid ja ametimehi misnik.
Praeguse Albu valla territooriumil asusid toona misate jrgi Ageri, Ahula, Albu,
Kaalepi, Orgmetsa ja Seidla vald ning pisike Jrva-Madise kirikuvald.
4 5

Vallaorganite iseseisvumine
Tsaar Aleksander II poolt 1866. aastal kinnitatud maakogukonna seadus kaotas mis-
niku lemvimu talurahva kogukonna organitelt. Uudsena seati sisse kogukonna
volikogu ning nhti ette vallavanema (talitaja) amet. Albu valla volimeeste esimene
nupidamine toimus 1867. aasta 4.jaanuaril Albus vanas Kangrume kohtumajas.
Riigivimu kohalike esindajate ja omavalitsuse jrelevalveks sisse seatud talurahva
asjade komissaride ametisse astumisega 1889. aastal algas vikevaldade hendamine.
Jrva-Madise kirikuvald oli juba varem (30. mrtsil 1867) Albuga hinenud, Ageri,
Ahula, Kaalepi, Orgmetsa ja Seidla vald hinesid Seidla vallaks 1892. aastal. he val-
lakohtu ringkonna moodustanud Albu ja Seidla vald liideti 1894. aastal Albu vallaks.

Uus vallamaja
Vikevaldade hendamisega tekkis eluline vajadus ajakohase haldus- ja kohtuhoone Albu vana valla- ja kohtumaja.
jrele, suurem vald oli ka maksuvimelt palju tugevam. Albu misnik Lilienfeldt kinkis
vallamaja ehituse jaoks 1894. aastal maatki Sepakoplist kiriku tee rest vastu
kiriku maad. 1896. aasta 8.novembril toimus volikogu koosolek juba uues vallamajas.
 20. sajandi esimene pool
1913. aastal on valla koosseisus mainitud ka Mgise (Seidla karjamis), Sugalepa (Albu
karjamis) ja Aniste (poolmis) klad.
Enne Eesti iseseisvumist suurenes Albu valla territoorium 1917. aastal ka Kurisoo
Albu kla
misa maade vrra. Jrgmine omavalitsuste reformi ksimus kerkis pevakorrale
1920. aastatel, mis pdis lpuks 1937. aastal Eesti oma vallaseaduse vastuvtmi- ldiseloomustus
sega. Valdade mberkorraldamise kava viidi ellu 1938.1939. aastal. Ministeeriumi
poolt koostatud kavas oli valla suuruse mramise phiprintsiipideks sobiva keskuse Ester Valdvee
olemasolu, kaugus vallakeskusest, territooriumi kuju ja terviklikkus. Reformi kigus
liideti Albu vallaga endise Kuksema valla Kihme ja Kiigumisa klad.

Klanukogude periood Albu kla asub Jrva maakonnas Albu vallas Kaalepi-Lehtmetsa maantee ning Ambla
Uue seaduse jrgi ja uutes piirides ei saanud vald ttada kuigi kaua, sest prast je ristumiskoha mbruses ca 1400 hektaril. Albu naaberklad on Pullevere, Jrva-Ma-
Eesti okupeerimist 1940. aasta 25. juulil vallavolikogude tegevus lpetati. Eesti dise, Soosalu, Sugalepa, Peedu, Vetepere ja Sskla. Albu kla on elanike arvult valla
NSV lemnukogu seadusega moodustati 1945. aastal Albu valla koosseisus kolm suurim. Maakonnakeskusesse Paidesse on Albust 33 km ja Lehtmetsa-Alavere-Jri
klanukogu: Aravete (Lohala, Aravete, Orgmetsa, Ahula, Ageri, Neitla ja Sskla kaudu Tallinnasse 77 km. Klast lhevad teed Lehtmetsa, Kaalepi, Vetepere, Aravete
klad ning Mgise, Ahula ja Ageri asundused), Jrva-Madise (Jrva-Madise alevik, ja Kravete suunas. Lhimad raudteejaamad on Jnedal 18 km ja Aegviidus 25
Kihme, Kaalepi, Pullevere, Arukla, Krvenurga, Vetepere ja Albu klad ning Seidla km. Bussihendus on tpevadel kaks korda pevas Aegviiduga ja he korra pevas
6 Paidega ning phapeva htuti Aegviiduga. 7
ja Kaalepi asundused) ning Peedu (Mgede, Peedu, Lehtmetsa, Mnuvere, Soosalu,
Sugalepa ja Saarekla klad). lemnukogu 1950. aasta 26. septembri seadusega
vallad likvideeriti.
Albu valla tnane territoorium kujunes 1978. aasta alguseks, kui Aravete kolhoosi
maa (5523 hektarit, millel asusid Aravete alevik, Kukevere, Kurisoo, Mgise ja Sskla
klad) liideti Ambla klanukoguga. Sama reformi kigus kaotati paljud vikeklad
ja asunduse kategooria. Albu klanukogu territooriumile ji kigest 11 kla.

Taassnd
Omavalitsuste taassnd algas 1989. aastal, kui Eesti NSV lemnukogu vttis vastu
otsuse haldusreformi lbiviimiseks. Albu vald sai omavalituse staatuse 22. aprillil 1993.

Albu kla piir.


Albu kla prandkultuuriobjektid.
Albu kla paikneb Krvemaa maastikulise rajooni idapiiril, mille tttu on kla nime-
tatud ka Albukrveks. Kla lbib Ambla jgi Jgala je ks lisajgedest, mis htlasi Albu mis asutati, kuid esmakordselt mainitakse Albu (Alpie) ordumisat 1282. aas-
8 varustab joogiveega Tallinna linna. Reljeef on lainjas. Kla kige krgemad punktid on
Kabelimgi (90,2 m .m.p) ja Arumgi (89,4 m .m.p). Tornimel ehk Keldrimel (88,4
m .m.p) asub Eesti Vabariigi phivrgu geodeetiline punkt aastast 1935. Kngastest
(mgedest) on ilusamad Prgumgi, Kangrumgi, Annemgi ning Kabelimgi, millel
asuvad ka Albu misa kabeli varemed.
Ambla jest idapoole jv kla territoorium asub Pandivere ja Adavere-Pltsamaa
nitraaditundlikul alal, kus on mitmeid kaitsmata phjaveega alasid ning karstilehtrid
ja -vlju.
Kaitsealune ja liigirikas Albu park paikneb kahel terrassil. Parki piirab hest kljest
Ambla jgi, teisest kljest jega hendatud kraav ning kahest kljest Kaalepi-Lehtmetsa
maantee.
Albu misaansamblisse kuuluvad Albu misa peahoone, ait, park ja kivisild on kantud
ehitismlestistena kultuurimlestiste riiklikku registrisse.
Albu maastik on Jrvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga mrat-
letud vrtuslike maastike II klassi (s.o vga vrtuslik, maakondliku thtsusega)
alana. Alal hinnati kige krgema hindega (3) jrgmisi vrtusi: kultuurilis-ajalooline
(erinevatest ajalooperioodidest prit elementide, rohkus ja iseloomulikkus), esteetiline
(maastiku ilu, mitmekesisus ja hooldatus) ja identiteedi (maastiku olulisus kohalikele
elanikele ja tuntus vljaspool).
Albu klas on ka mitmeid prandkultuuriobjekte, mis ei ole riiklikult kaitstavad, kuid
omavad ajaloolist vrtust kohalikul tasandil.
Albu kla
aegade tmbetuules
Ester Valdvee
M uinasajal kuni 13. sajandi alguseni jagunes Jrvamaa kolmeks kihelkonnaks.
Albu kuulus Loppegunde (Lpekund) muinaskihelkonda, mis hiljem hlmas
Jrva-Madise ja Ambla kirikukihelkonda.
Iidsetest aegadest kuni 16.17. sajandini lbis Albut praeguse Piibe maantee
eelkija, suur Tallinna-Tartu suvine maantee. Thtsa maantee strateegiline jele-
tuskoht tingis sinna ka varajase vesiveski ning misa tekke. Pole teada, millal just
tal*, mil Krkna klooster slmis Jrva orduga maavalduse vahetamise lepingu ning 9
loovutas Albu misa koos viie klaga ja sai vastu seitse kla Koeru kihelkonnas.
Krkna klooster oli mingil moel omandanud maid Albus ning rajanud siin misa ja
veski. Teadaolevalt on tegu Jrvamaa vanima misaga.
Rahvaprimuse kohaselt tulnud Albu (Alpie) nimi sellest, et esimene junkur,
kelle Paide ordumeister maksu vastuvtjaks pani, olnud veitslane. Kuna Lpekunde
kihelkond on vikemgedega, tuletas see veitslasele kodumaa Alpi mgesid meelde
ja nii hakkas ta oma elupaika Albuks nimetama. Paik on ilus jerne ja vljavaatel
mgine pllumaa.
Ordu ajal valitseti Albu ordumisast piirkonda, kuhu kuulus viis vakust, sh
Albu 10 kla ja 50 adratalu. Kogu Paide ordudomeeni linnuselni valitseti neljast
ordumisast, neist Albu oli kige suurem ja Eestimaal suuruselt teine. 1564. aasta
vakuraamatu andmeil valitses Albu ordumisat Bernd Seefeld. heks Albu vakuse
klaks oli Alp (Albukla) 9 pere 12 adramaa ja 6 vabadikuga. Ordumisa kasutuses
oli ca 140 tiinu plispldu. Sama suured olid Albu pllud ka 1693. aastal.
Prast 1583. aastal lppenud Vene-Liivi sda ordu lagunes. Eesti ala lks Poola,
Rootsi ja Taani lemvimu alla ning ordu maad riigistati. Rootsi valitsus jagas maid
ka Rootsi aadlikele. Nii kinkis kuningas Gustav II Adolf 1614. aastal Albu misa oma
uemarssal Adam Schrapferile. 1618. aastal kuulusid talle ka Albu vakuses olevad
klad, sh Albukla, Venevere ja Aru.
* Uuematel andmetel prineb Albu kla esmamainimise aja aluseks olev rik aastast 1281.
 Hvitatud klad
Misate sissetulekute suurendamiseks oli misnikel majanduslikult lihtsam misa-
majapidamist laiendada-arendada ja talupoegadelt rohkem teotd nuda, mitte
nende viimase piirini tstetud andameid veelgi suurendada. Nii hakkasid ka Albu
rtlimisa omanikud misa pllumaid laiendama. Saja aasta jooksul, 1803. aastaks
olid misnikud Kodru (Sopienberg) ja Nmme (Neu-Alp) karjamisate rajamise ja
peamisale nn Sepamisa maade liitmise teel suurendanud pllupinda 878 tiinuni.
Seejuures oli tielikult misale le vetud Albukla ja enamik Venevere kla maid.

Albu misa omanik Douglas ksu andis: Kodrukla, Arukla, Vananmme ja

Uuenmme klade elanikud koligu vlja, igaks otsigu ise omale metsa taga
soodes paik, tehku saun peale ja elagu, klade maad saavad misale! siis
lksidki inimesed, ja kust krgema knka soost leidsid, sinna asusid elama.
(Waba Maa, nr 172, 5. juuli 1921 Jrva-Madise maastik).

Talude vljaviimisega tekkisid talud sellistele soosaartele nagu Kautlasaar, Laeksaar,

Kollassaar, Reiessaar, Tammsaar, Vibussaar, Tindisaar, Trvassaar, Mustassaar, Rebas-
saar, Rummussaar, Pihlaksaar, Jagussaar, Onetsaar, Kotkassaar, Saunassaar jt. Uute
kladena mainiti 19. sajandil niteks Mgede ja Saare kla.
10
Kla lesehitamine
Suure ja kuulsa Albu misa majanduslik olukord halvenes 20. sajandi esimestel aas-
tatel ja laenu kindlustamiseks panditud mis lks 1907. aastal Vene Pllupangale.
Pllupank lasi osa misale kuuluvatest maadest kruntida ja ms 1911.1912. aastal
soovijatele. Nii mdeti need maad, kus enne klad olid, jlle talu kruntideks. Maa
headuse jrgi oli pllu suuruseks viiest kuni 10 hektarini, karjamaa 23 hektarit.
Heinamaa ja mets olid sna kaugel Krvenurgas.
Albu misa keskosa ostis Richard von Harpe Ruilast.
Aru kla tuli jlle kahe realine. Teine rida tuli kuuse metsa rde. Neil oli hea,
vtsid karjamaalt palgid ja ehitasid kohe hooned peale. Esimene rida tuli lep-
piku re, nende karjamaad olid suuremad, kuid pidid palgid kaugelt vedama!
See riigi pllupanga juhataja Nu pani uutele taludele asjade ja taimede
nimed. Nii oli vanal kla ajal seda kla rida Kure klaks htud. Vanal ajal oli
Kure kuusikupoolses reas veike saun, kus oli elanud kurgede vaht, kes pidi kur-
gesi ra ajama misa pllult. Uute talude vtjad olid enamasti kik vljast
kaugemalt tulnud. Albu oma peremeeste poegade poolt ei olnud htegi kuulda.
Pllupank jttis misale pooled Arukla pllud ja muud maad, Kodrukla
maad kik hes istutatud kuusikuga.
(ERM. Niinsalu, Gustav. Albu klade ajaloost)
11
Lepa talu ostuleping 1911.
Aru kla talude nimed: esimeses reas Marja, Viki, Herne, Odra, Nisu, Rukki, Vilja,
Ristikhein (Hrjapea), Kaali ja Naeri (Naire); teises reas Saviaugu (Saueaugu), Vankri,
Saani, Saha (Sahha), Labida, Vikati, Sirbi, kke, Trulli, Lageda ja Nurga.
Vanast misa pllust, mis misa ra paistis, mdeti jrgmised talud: Kaskme,
Traadi, Tamme. Vanast misa pllust Kabelime tagant mdeti veel kolm talu: Piiri,
Vsu ja Lepa (Leppiku).
Kige suurem puudus on see, et neil koha peal htegi maja ei ole. Selleprast
peab iga niisuguse koha omanik niikaua metsas puu all olema, kuni elumaja
valmis saab. Aga et kohaostjad enamaste vhese kapitaliga inimesed on,
siis lheb ka majade ehitamine visalt edasi. Teiseks on ka pld endiste he
aasta rentnikkude poolt nii ra kurnatud, et seal ilma phjaliku harimiseta
ja tugeva rammutuseta peaaegu midagi ei kasva. Kumbagi ei jua aga uued
asunikud tielikult teha. Plluharimiseks puuduvad neil korralikud uuema
aja pllutriistad ja viletsate karjamaade tttu on ka loomade pidamine
takistatud. Niisugustes tingimustes elavad need kohapidajad, kes Albu
karjamisa Aro maast tkeldatud kohtade peal elavad.
(Pewaleht, nr 114, 22. mai 1912)
 Aurumasinaga vilja masindamine Albu klas.

Suuri muudatusi kogu Eesti asustusse ti 1919. aasta maareform, mille kigus v-
randati misatelt kogu nende valduses olnud maa. Uute asunduskohtade suuruse
12 13
mramisel ja jaotuskavade koostamisel tuli peale misa suuruse ja tema maade
ulatuse arvestada veel mitmesuguseid kohalikke vajadusi ja poliitilisi kaalutlusi.
Enamiku planeeritud kohtadest moodustasid normaaltalud suurusega 1030 ha,
sh vhemalt 10 ha pllumaad, kus sai pidada kahte hobust. Nende talude jagami-
sel eelistati Vabadussjast osavtnuid ja nende perekondi. Viksemad, alla 10 ha
suurused kohad olid ette nhtud endistele misatlistele, ksitlistele ja teistele
eluasemekohtadeks. Peale asundustalude said maad ka koolid ja muud hiskondlikud
asutused. Albu misas sai uue asukoha koos juurdekuuluva maaga Albu kool. Kuna
misapllud moodustasid suuri massiive ning karja- ja heinamaad asusid kaugemal,
siis tuli asunduskrunte vlja mta mitmes lahustkis. he tervikliku tkina eraldati
krundi phiosa, mis hlmas pllumaa ja kujunes uue ue asupaigaks. Sellise jaotamis-
viisi tulemusena paiknesid asundustalude ued enamasti hajali. Vaatamata sellisele
hajutatud asetusele moodustasid asundustalud looduses terviklikke kogumeid, mida
nende asutamise eripra arvestades hakati nimetama asundusteks. (Jrvamaa aastal
1939 ja nd)

Talud 1938. aasta katastrikaardil.
Misamaadele asujatel tuli alustada n- nullist: rajada hooned, muretseda elav ja muu
inventar, seeme ja toimetulekukapital. Osa inventarist, klve ja saadusi saadi misate
vrandamisel, kas siis raha eest vi vlgu. Hoonete ehitamisel oli oluliseks toeks
riigimetsast soodustatud tingimustel ehitusmaterjali mmine. Asunikel oli vimalik
saada ka 15-aastase thtajaga maaparanduslaenu. (Albert Kivikas. Murrang)
 Albu asunikkude 15. mrtsi 1922. a koosolekul oli mitmeid nudmisi. Nuti, et
ka asunik asunikule laenude saamisel kemeheks viks olla;
laenude tasumisel aluseks vtta rukki kilogrammi hinda vastavatel aegadel;
kige laenude pealt (vlja arvatud asumislaen) protsenti hakataks vtma
ainult kuuendal aastal, kuna viis aastat ilma protsentideta oleks;
asumislaenu antaks vhemalt kaheteistkmne aasta peale;
ehituseks tarvisminevad palgid antaks riigi poolt maksuta lhemast
metsast;
iga krundi jaoks peaks olema tkk metsa ahjukti ka ehitusmaterjali
saamiseks; neile, kellele planeeritud metsa ei ole, tuleks anda selleks metsa
riigi metsatagavarast;
tagavara heinamaad, mida liiga palju on jetud, saaks neile kohtadele,
millel vhe ehk halvad heinamaad, saaks juurdeplaneeritud.
Koosolek leidis muuhulgas, et
A Nr-38 koha krundi (Metsavalitsuse, omanik Eesti Vabariik toim) sisse
vimatu palju hooneid jetud, kuna kik teised kohad nende hoonete mber
ilma hooneteta on. Tarvilik oleks sealt hoonetest teistele kohtadele hooneid
vljaplaneerida. Sama Nr-38 kohale on kik paremad heinamaatkid knidega
14 juurdeplaneeritud, kuna teised kohad sellelbi ilma knideta jivad.
Vastavalt maaseadusele olid kik asundustalud antud plisrendile. Rendilepinguga anti
uutele maasaajatele talukohad kuueaastase katseajaga. 1925. aastal vastuvetud seadus
lubas maad erastada ning ngi talude priseksostmist 60 aasta jooksul. Pikaajaliste
laenude abil soodustati ja kiirendati talude hoonestamist. (Albert Kivikas. Murrang)
Nukogude aeg
Nukogude vimu esimeseks ohvriks oli Jgise talu pere, kes 1941. aasta juunis k-
ditati, kuna peremees Gustav Talve oli politseikonstaabel. 1940. aastate algul alanud
maareform ja hilisem kolhooside loomine muutis talurahva elu. Talupidajatele pandi
peale pllumajandussaaduste riiklikud mginormid ning krged maksud. Smboolse
tasu eest pidi riigile andma kindlaksmratud koguses teravilja, kartulit, liha, mune
jt pllumajandussaadusi. Maareformi ajal anti talupidajatele ktte maa plise kasuta-
mise aktid, kuid alates 1947. aastast veti Moskva tugeva surve all suund kolhooside
loomisele. Samuti alustati leliidulise mruse alusel kulakute vljaselgitamist.
Talupidajate vastuseisu kolhooside loomise vastu murdsid suurenevad maksud ja
riiginormid ning kulakuks tunnistamine. Massiline vabatahtlik kolhoosidesse
astumine toimus 1949. aasta mrtsikditamise jrel. Albu asunduses loodi kolhoos
Leek, Aru klas kolhoos Sde ja Kodru asunduses kolhoos Tde ja igus. 1950. aastal
hakati aga vikekolhoose massiliselt hendama ning aasta lpuks oli kuuest endisest
klakolhoosist saanud Tammsaare-nimeline kolhoos. Nii saigi talude aeg otsa ja algas
rnkraske t kolhoosi laudas vi pllul, mille eest saadud tasu oli vga vike. Paljud
lksid maalt ra paremat elu otsima.
Elu kolhoosis hakkas paranema 1960. aastate keskpaigas. Peale tootmisnitajate
paranesid ka inimeste olmetingimused. N. S. Hrutovi kirja phjal koostati Tammsaa-
re-nimelise kolhoosi edasiviimiseks abinude plaan, milles muuhulgas nhti ette ehitada
1964. aastal nelja korteriga elamu. Uue elamu korterid jagati vlja 26. novembril 1965. 15
Jrgmised elamud Albu keskasulasse olid 8 korteriga ja valmisid aastatel 1968, 1970,
1973, 1976 ja 1977.

Albu asundus on oma maa-ala ning elanikkude arvu poolest ks suurematest

Jrvamaal. Asunduses on ligi sada normaaltalu, mille kasutajateks enamasti
endised misatlised. Heade heina- ja karjamaade tttu on vimaldatud
suurem karjapidamine. Piimaasjandusele pannakse viimasel ajal suuremat
rhku, kuna ta on ainsam ja kindlam sissetuleku andja. Majade ehitamine
on asunikkudel ties hoos. Paljud ehitavad majad endistest misa hoonetest
mber, kuna aga kahjuks uued ehitatavad majad on enamesti viksed ja ei
vasta ajanuetele. Ka puudub suuremal jaol asunikel majanduslik iseseisvus.
Laenatakse ksteise kest igasuguseid triistu ning isegi loomi tarvitamiseks.
( Jrva Teataja, nr 55, 23. juuli 1926 Albu asuniku elust)

Misa hoonetes olid Reheme (Me rehi ja siduhobuste tall), Kivime (Kukenoosi
rehi), Sepa (sepapada), Allje (meierei), Reinela (viinameistri maja) talud. Aga Kaskme
omanik (Ambla hospidali velsker) olevat ostnud kahe kambriga rehielamu, lasknud
ra vedada ja uuesti ehitada. Mnni elamud laste jalgrattavistluse taustal 1986.
 Albu misa valitsejamaja metsavalitsuse Tammsaare kolhoosi
hoonena 1940. aastatel. kontor (2007)
16
Kolhoosi ttajate jaoks on valminud elamud, kus elab ligi 200 inimest.
Korterite ehitamine on kige pakilisem lesanne, kesoleval viisaastakul peab
neid juurde tulema 40.
(Jaan Nlve, kolhoosi esimees
Vitlev Sna nr 13, 28. jaanuaril 1978).
Jrgmistel aastatel ehitati veel ks 12 korteriga ja kolm 18 korteriga elamut. Albu
keskasulat nimetatakse Mnniks, kuna korterelamud ehitati kenasti metsa, mitte
lagedale pllule.
Olles Tammsaare-nimelise kolhoosi keskuseks, olid siin kik maainimesele vajali-
kud teenused olemas: kool (hiljem ka lasteaed), kultuurimaja, raamatukogu, kauplus,
skla, postkontor, arstiabi (velsker-mmaemanda punkt, hiljem perearst), juuksur
ning teenustde vastuvtu punkt ehk komplekstellimispunkt, kus sai lasta pesu
pesta vi keemilist puhastust teha, villa vahetada ja kampsuneid-sokke kududa.
Elanike vhenedes on tnaseks mitmed teenused nagu postkontor, perearst ja tee-
ninduspunkt kadunud.
1975. aastal alustati Albu keskuse hepereelamute ehitamist. Kolm esimest val-
misid 1976. aastal. 1990. aastal oli neid juba 18, neist 13 kahe reana Ambla je res
nn Ojaklas. Lisaks ehitati mned majad ka endistele talukohtadele.
19751976 nn klareformi ajal korrastati maa-asulate kategooriaid ja muudeti
asulate piire. Selle kigus kaotati ra asunduste kategooria, viksemad klad liideti
Jgri villa (2017).
17
omavahel vi suuremate kladega. Asulad jaotati nelja rhma: eelisarendatavad ehk
perspektiivsed, piiratult arendatavad, silitatavad ja hbuvad. 1976. aastal hen-
dati Albu klaga Kodru asundus ja Aru kla. Osa Kodru asundusest (endised Muru,
Soonurme, Loosalu, Ravaotsa, Kodru, Knnu, Nurme, Kuusikme, Kuusiku, mariku
talud) arvati Jrva-Madise kla koosseisu.
Tnane Albu kla
Aru kla (Kure kla ja Panga kla) taluhoonetest on vhe silinud. 1950. aastate
keskpaigas toimus ks tulennetus, kus Odra talu leivaahjust alguse saanud tulekahi
hvitas nelja talu hooned. Neist ainult ks taastati. Mitmel juhul on talu lihtsalt th-
jaks jnud ja aegamisi lagunenud. Aga enamik esimese Eesti Vabariigi ajal ehitatud
asundustalude hoonetest on alles ja kasutuses.
1990. aastate alguses toimunud maa- ja pllumajandusreformi tagajrjel on
mitu korterelamut sna thjaks jnud, sest taastatud vi loodud talud ja kolhoosi
reorganiseerimisel tekkinud Tammsaare osahing ei vajanud nii palju tksi. Ka
lpetati keskkttemajade tsentraalne ktmine. Nii otsitigi t- ja elukohta mujalt.
Esimeste hulgas tagastati Albu klas Rande talu maad. Talu tegutseb tootmista-
luna praegugi. Siinmail tegelevad talunikud peamiselt looma- ja teraviljakasvatusega.
 Albu mis
klaelu mjutaja lbi sajandite
Ester Valdvee

Arume lpsilaut.
A lbu kanti on sajandite jooksul mjutanud Jrvamaa suurim ja vanim mis ning
selle valitsejad.
Ordu ajal ei olnud Albu ordumisa valitsejad huvitatud misamajanduse arendami-
sest, vaid maksudest, millega nad piirkonna talupoegi koormasid. Misa plde harisid
peamiselt orjad, kuid ka adratalupojad, viimastel lasusid ka koormised: viljakmnis ja
rahalised maksud. Albus olid mitmesugused maksud koondatud nn vakuraha nimetuse
alla. Jrva orduajal kehtis kord, et igas talus oli ks peremees, kes vastutas feodaalide
Sea- ja kartulikasvatus nuab suuremat spetsialiseerumist. Ega piima realiseeriminegi
18 ees koormiste titmise eest. Peale valitseja olid kikides vakustes veel vakusevanemad, 19
lihtne pole, sest kokkuostuhinnad on madalad.
kes jagasid koormised adratalupoegade vahel ja hoolitsesid nende kokkutoomise eest.
Eraettevtlusega on hakatud tegelema ka muudel aladel. Suurem osa kunagisest
1564. aasta vakuraamatu andmeil valitses Albu ordumisat Bernd Seefeld.
kolhoosi tkojast/masinakeskusest on puiduttlemisfirma kasutuses. Endises
15.16. sajandi vahetusel hoogustus teoorjusliku misamajanduse areng, kuna
katlamajas ja vanas tkojas tegeletakse tehnika remondiga. Kunagises kolhoosi
kujunesid soodsad tingimused vilja eksportimiseks Lnde. Naturaalandami asemel
kontorihoones asub majutus- ja toitlustusasutus. Toitlustusega tegeleb ka misa
hakati talupoegadelt nudma td isandate pldudel (teorenti).
(koolimaja) krval Albu toiduait. Kauplust peab kunagises kolhoosi kauplus-skla
hoones eraettevtja.
Tammsaare O ehitas uue kaasaegse Aru lpsilauda endise Aru karjamisa kohale.

Et kigile Albu kla elanikele kohapeal tkohti ei leidu, kiakse tl kaugemal (alates
Eramisaks saamine ja uute misakeskuste rajamine
naabervaldadest, lpetades Tallinna vi lausa mne naaberriigiga). 1614. aastast sai Albu misast eramis. iguslikult olid eraisikutele kuulunud misad
rtlimisad, mis omasid tervet rida eriigusi. Rtlimisal pidi olema vhemalt 150
Albu kla elanike arv aastate likes: tiinu pllumaad. Vastasel korral nimetati misa poolmisaks, millele ei laienenud
19641970 ca 210 inimest rtlimisa igused. Misatel oli monopoolne igus tegeleda viinapletamise ja
1979 288 inimest llekeetmisega, ma viina, lut, toiduaineid ja pidada oma maa-alal krtse.
1989 424 inimest Albu rtlimisa esimene omanik oli Adam Schrapfer. Lisaks Rootsi kuninga poolt
kingitud vakustele ostis ja vahetas Schrapfer klasid juurde. 1629. aastal kuulus talle
1992 435 inimest
23 kla ja kolm ksikperet. Schrapferite valitsemise ajal (16141679) toimusid misate
2004 411 inimest
majandamises suursugused muudatused. Suurematesse klades ja selleks sobivatesse
2017 279 inimest
ning looduslikult ilusatesse kohtadesse hakati rajama uusi misakeskusi. Kui vaja,
paigutati talupojad mber. Nii moodustasid Scharpferid uued misakeskused: Seidla,
Kaalepi, Ahula ja Kukevere.

20
Albu misasdame kaart 19. sajandi II pool.
Misamajanduse vljaarendamine
1679. aastal prisid Albu misa Nierothid (valitsesid kuni 1739). Sel ajal tagastati
riigile Ahula mis. Albu misale alluvad klad olid 1686. aasta andmeil Sskla,
Sugalepa, Mnuvere (sh Mgede), Soosalu, Albukla ja Lohala. Misaplde ahvatlesid
suurendama teravilja ja piirituse vljaveo vimalused. Nii veti misa ktte je ja
Kangrume vahel asetsevad nn Sepamisa pllud. Samal ajal ehitati uus hrrastemaja,
lusthoone, Kukenoosi ja Me rehed, valitsejamaja ja teised majapidamishooned.
Ehitati ka viinakk ja llekelder. Kike seda oli vaja misamajanduse vljaaren-
damiseks. Misas oli ka kiksugu ametimehi: ehitusmeistrid, kangrud, rtsepad,
kupjad, aidamees, kilter, vahimees, kutsar, kingsepp, aednik, tisler, rehepapp, kokk,
kgitdrukud, toatdrukud, tallipoisid, karjanaised ja muud tlised.
Rtliakadeemia rajamine
Misaomaniku Magnus Wilhelm Nierothi (rahvasuus Niirut) eestvedamisel avati 1717.
aastal Albus aadliorbudele meldud vaeslastekool ja -kodu, nn rtliakadeemia. Asu-
tuse lalpidamist pidid vimaldama tema misad: Albu, Seidla, Kaalepi ja Kukevere.
Kool tegutses Rootsi ajal sjaveksuste majutamiseks Albu-Madise tee rde Aru
knkale ehitatud sjavekasarmus, kus oli selleks igati sobivad ruumid, kaasaar-
vatud ratsahobuste tall. Lisaks saksa soost rtlitele ppisid siin ka vene aadlike
pojad. Rtliakadeemias petati ladina, saksa, prantsuse, kreeka ja heebrea keelt,
ajalugu, geograafiat, filosoofiat, igusteadust, moraali, matemaatikat, geomeetriat,
arhitektuuri, joonistamist ning ka vehklemist, ratsutamist ja tantsimist. Lpetanud
sai ohvitseri kraadi. Kool tegutses 1740. aastani.
Misatstus areneb veelgi
76 aastat (17421818) valitsesid Albu misa Douglased, kes kuulusid vanasse inglise
suguvsasse. Douglased olid ettevtlikud mehed ja lasksid vana pruulikoja asemele
ehitada viinakgi, sest viina sai soodsate hindadega vlisturule saata, samuti oma
krtsides maha ma. 1778. aasta andmeil omas Albu mis nelja krtsi: Kilvandu,
Vetepere, Peedu ja Suur- ehk Kirikukrts. Sel ajal oli misal kaks karjamisat: Nm-
21
mel (Neu-Alp) ja Sugalepa (Julienberg). Nmmel peeti nuumhrgi, keda karjatati Aru
karjamaadel ja nuumati misa viinakgi praagaga. Julienbergis oli noorkari, kuid
ka pllumaad. 1804. aastal laskis Douglas pllule maha panna kartuli, mida seni kas-
vatati vaid aias. Ehitati uusi karjamisahooneid Aru mele ja Kodrule (Sophienberg),
sest uus viinavabrik hakkas nii palju praaka andma, et jtkus hrgade nuumamiseks
mitmes kohas. Uute karjamisate ehitamisega kaasnes ka pllupinna suurendamine
ja klade hvitamine. Tol ajal arenes Eestimaa misates tstus. Igas misas kooti
villast ja linast riiet. Albu misal oli Mgedes potilv. Oma tarbeks pletati lupja,
sepastt ja trva ning aeti tkatit. 19. sajandi alguseks oli Albu mis Jrvamaa ees-
kujulikumaid suurmajapidamisi.
Julm misahrra Tuglas
Vrreldes eelnevate misnikega, on Krahv Otto Gustav von Douglas (rahvasuus Tuglas)
kohaliku rahvale palju kneainet andnud. Tema julmus oli kuulus le mitme maakonna.
Aga kige karedam oli krahv Otto Gustav Duglas, endine rootsi ohvitser
(Eestimaa kuberner*). See oli tielik metsloom. Ta laskis oma juureolekul
inimeste seljad puruks peksta ja siis purukskistud selgade peale pssirohtu
 riputada, mida siis plema laskis sdata. gamised ja kisendamised
olivad talle lbuks, nii et mees heameele prast naeris. Ta nimetas seda
talitust selgade peal tulevrgitegemiseks. Aastal 1740 saadeti see metslane
Venemaalt vlja, sest ta oli oma kirjades, mis Rootsi spradele saatis, mned
ettevaatamata telused avaldanud.
* Jrvamaal Albu misas liiguvad praegu Duglase nimelise misniku koledatest
tegudest rahva seas elavalt jutud ringi. Kui kord mitme aasta eest misa
pningut puhastatud, siis olla sealt kimpudekaupa kitsaid nahk-rihmu leitud.
Duglas lasknud need rihmad kik elavate inimeste selgade pealt ra koorida,
kimpudesse siduda ja misa pningule viia.
Niisama kneles rahvas, et Duglas lasknud omale Tallinnast, umbes 100
versta tagant, elavaid kalu tuua. Kalad pandud toobrisse, mida orjad enese
vahel tassinud. Nende jrele kinud mehed piitsadega, milledega nad orjasid
virgutanud, kui viimased oma koorma all olivad ra nrkenud.
(Katkendid Vene riigi ajaloost. Tallinna Teataja, nr 159, 27 august 1910).

Misa ligidal on vana kaskedega mgi. Sinna on Tuglas lasknud vlla postid
les seada ja eksijaid inimesi, kes kuidagi tema meele paha oma peale tmbas,
vllasse tmmata ja lasknud kaua vllas rippuda.
22 (ERM. Niinsalu, Gustav. Albu klade ajaloost. 1959)
Magasiaitade loomine
Nljahdade vltimiseks tuli 1800. a igasse misa, kus oli vhemalt 50 talu, ehitada
magasiait. Iga likuse jrel tuli igalt inimeselt sisse nuda rukist ja suvivilja. Toetust
said need talupojad, kes sinna vilja olid viinud. Igal aastal tuli viljatagavara uuen-
dada. Albus hoiti magasivilja algul misaaidas, hiljem kohtumajas Kangrumel. Aja
mdudes (arvatavasti 1863. a) ehitati paekivist magasiait jersele luhale.
Prisorjuse kaotamine ja priinimede saamine
Alexsander Igelstrmi valitsemine (18181843) langes aega, mil talupojad olid just
prisorjusest vabanenud. Talupojad kuulutati kll isiklikult vabaks, kuid maa ji
endiselt misnike omanduseks. Talupojad pidid misnikult maad rentima viimase
poolt seatud tingimustel.
Prisorjuse kaotamise jrel algas talupoegadele priinimede ehk perekonnanimede
panemine.
Endine misa magasiait hilisem tuletrjeseltsi maja ning kolhoosi kuivati ja ladu.
23
Valitsejahrra, keda talumehed lihtsalt opmaniks kutsusid, korraldusel hakkas
vana kubjas Jri peremehi kshaaval kirjutuskambrisse sisse kutsuma. See
toimus klade jrjekorras. Uued perekonnanimed tuletas Albu misahrra
peamiselt perenimede jrgi: Tiidu pere mehed said nimeks Tiideberg ja
Tiidemann, Meara pere Mearmann, Kleesme Kleesmann jne.
(Edgar Peesalu Mda kodukandi radu).
Misamajanduse allakik
Talurahvareform ja viina mgi oluline vhenemine phjustasid misamajanduse
allakiku. Parun Robert von Toll (valitses 18431859) uskus, et tekkinud ummikust
vljapsemiseks tuleb pearhk panna karjakasvatuse vljaarendamisele, sest Albu
mis oli rikas rohumaade poolest. Misa karjamaad olid enamikus soised ja vsas-
tunud ega pakkunud nimetamisvrset sdalisa. Nende kuivendamine oli suur ja
palju raha nudev ettevtmine. Samas vajasid Aru ja Kodru karjamisa maad hoopis
niisutamist. 1840. aastatel tegelesid maade parandamisega vaid ksikud aktiivsemad
misaomanikud. 1846. aasta kevadel ti parun Robert von Toll Preisimaalt kaasa
inseneri, kelle arvates oli vimalik Lohala jekese vee juhtimine Aru misa karjamaa-
dele. 1848. aasta jaanilaupevaks oldi nii kaugel, et vidi uus jgi, nagu seda hakati
 1859. aastal toimus Albus jrjekordne
misaomanike vahetus, sest parun
Robert von Toll oli judnud otsusele,
et misamajandus ei anna loodetud
tulusid. Misaomanikuks sai Alexan-
der von Lilienfeld. 1860. aastatel oli
talurahva iguslik seisund keeruline.
1856. aastal kehtestatud talurahva-
seaduse alusel lahutati talumaa mi-
samaast. Talupoeg pidi maa kas vlja
ostma vi rentima. Maamtmine
algas 1868. aastal Vetepere klas, sest
Lilienfeld tahtis kigepealt rahaks
Aru karjamisa hoone. teha nrused soosaared, ning lppes
paar aastat hiljem Lohalas ja Ssk-
nimetama, pidulikult avada. Mida aga ei tulnud, oli kauaoodatud vesi. See kadus las. Et Albu rahvas oli vaene, siis tuli
Sskla pldude paekivide vahele. Kadus vesi ja kadusid parun von Tolli tuhanded siia suhteliselt palju inimesi Viljandi-
hberublad. Et Aru karjamaade niisutamine oli ebannestunud, siis otsustas parun maalt, kus inimesed olid jukamad.
Kodru kuivad karjamaad hoopis metsa alla panna.

Aru karjamaade niisutuskraav.

Aravete kla hallikas jookseb Lohala ja Sskla klade heinamaadelt lbi,
24 25
ennast alatasa laiendades, Aniste karjamisani, kuna aga jgi vanal ajal
oma looduslikust sngist pahemat, Lohala kla juurest Albu misa pralt
oleva Aru karjamisa poole oli juhitud. Selleks otstarbeks oli selle-aegne Albu
misa omanik vanal orja-ajal oma prisorjade abil ja piitsa sunnil 4 versta
pikkuse kraavi lasknud kaevata, mida mda ta je vee Aru misa madalikule Maltsveti-liikumine ja Albu veresaun
karjamaale juhtis ja selle lood-heinamaaks mber muutis. Kraav on Lohala Alles jid aga senised teokoormised, nende seas kige enam vihatud abiteod. Talupo-
kla pldudel, kus ta meseljandikust lbi on kaevatud, paiguti 2 slda sgav jad ei tahtnud sellega leppida, eriti aga kiksugu lisakohustuste ja ha suurenevate
ning 4 slda lai ja lbi paekildudega tidetud seljandiku kaevatud. Kui palju maksudega. Kohalikule talurahvale avaldas mju ka prohvet Maltsvet, kellele pandi
raskusid kohalikud elanikud seda kaevates on pidanud kannatama, sellest suured lootused oma raskest olukorrast psemiseks. Nii hakatigi pidama vljarn-
rgib veel rahvasuu nii mndagi kurvastavat, mis A. Grenzsteini raamatus damisplaane. Prohvet Maltsvet (Juhan Leinberg) kis ise oma pooldajate hulgas ja
kirjeldatud Otep lossi ehituse innustas inimesi Krimmi minema. Maltsveti pooldajate tagakiusamine kulmineerus
1. novembril 1861. aastal nn Albu veresaunaga.
lugu meelde tuletab. - Praegusel ajal ei kasva sellel kunstlikult niisutatud lood-
heinamaal muud kui ainult kadakad; endisest heinamaast pole enam jlgegi
1860. a mber tekkis Jrvamaa talupoegade hulgas vljarndamise mte.
jrele jnud, - teda tarvitatakse nd karjamaaks, kus ka selleks tarvilist
Misnikud olid tiesti, nagu see teisiti ei vinudki olla, vljarndamise vastu,
rohtu soovitaval rohkusel ei kasva; ka see nii suure vaevaga ja kepi sunnil
sest vljarndamisega oleks ksikes neil viimaks tlistest puudus tulnud.
kaevatud kraav on kinni ja paiguti tis aetud; jgi on oma vana teed kima
Isegi Albu veresaun Albu misa Kukenoosi rehe juures 1861. a sgisel lavastati
pandud, sest et tl soovitavat tagajrge ei olnud. Kik see asja seisukord
selleks, et vljarndamise himulist hirmuga tagasi hoida. Kuid talupoegade
nitab ainult he tujuka misa-omaniku iseloomu.
visadus vitis kik raskused.
( Mnda Jrva-Madise kihelkonna elust.
( Prohvet Jrvamaalt. Ajaleht Jrva Teataja nr 81, 16. juuli 1931)
Ajaleht Teataja nr 41, 23. veebruar 1905)
 Kukenoosi rehi.
26
Peksjateks olnud 60 soldatit. Albu misa poolt tapetud nende jaoks nuumhrg
ra. Terve koorma toodud misa metsast pikki vitsu ja rehe vravate ees
pekstud. Toobriga viidud viin ka rehe vravate juurde, kust soldatid vahepeal
joonud. Peksu ajal jalutanud Albu hrra ise misa kaskede all.
(EKM. nilane, E. Ajalooline suuline traditsioon Jrva-Madise kihelkonnast. 1930)
10. aprillil 1884 thistas Lilienfeld oma 25. valitsemisaastat. Valla peremehed tulid
teda tervitama, lootes, et misahrra renti alandab. Kahjuks unistused ei titunud.
Lik valitsusjuubelil etteloetud vallapoolsest tnuknest:
Meie hrra on meile paraja hinnaga kohad mnud ja soovinud, et igaks
oma kohta jks, aga kui meie seda ei ole teinud, siis on see meie rumalus
olnud. Meie rendid on hrra nnda seadnud, et elada vime. Kohtu asjades
on hrra abiks olnud. Kaks kooli kohta on hrra meile ilma hinnata pruukida
andnud, niisama ka kohtu maja aluse. Selles neme, et hrra on meid
armastanud ja meie armastame ka oma auustatud hrrat
(Wirulane nr 20, 15. mai 1884 Eesti maalt)
Misa kabel.
27
Kabelimgi
1884. aastal laskis Lilienfeld ehitada misa lhedale meknkale perekonna mat-
mispaiga. 25.detsembril 1884 suri misniku vanem ttar Helene Jeanette Elisabet
difteriiti ja maeti esimesena vastvalminud perekonnakalmistule. Tema matmispeval
nnistati sisse ka matmispaik koos sinna ehitatud kabeliga. Lilienfeldide matmispaika
hakati kutsuma Kabelimeks.
Misa-ajastu lpp
1898. aastal hakkas misa asju ajama parun Wilhelm von Wrangel, kes tuli Alpu
koduviks. Noor parun ehitas Mgedesse potilvi ja misa juurde uue viinavabriku,
et phjaminevat misamajandust psta. Tellisevabrikusse toodi meistrid Saksamaalt.
Kuid tal ei vedanud, sest 1900. aastal keelati misakrtsides viinammine. Et riik
vhendas tunduvalt piirituse kokkuostu, tuli suur ja kallis viie segadisega ttami-
seks ettenhtud viinavabrik peaaegu seisma jtta. Tellisevabriku allakigu phjuseks
oli aga see, et vabrik asus krvalises kohas ja keraamilisi tid ei suudetud piisaval
hulgal ra ma.
 Ndse aja uuematest ksit-asutustest on aurujuul kiv teliskivi-vabrik
nimetamise-vrt, mis Albu misa omaniku vimees parun Wrangell 5 aasta
eest Mgede kla lhedusesse ehitas. Ettevttel pidivad, nagu esiti loota oli,
head tagajrjed olema, kuna aga aja jooksul mitmed nnetused vabriku head Hariduselust
kekiku takistasivad. Ligi kolme-aastase pooliku ttamise jrel ples vabrik
maha. Et uue ehitamine uut kulu ja varanduslikku judu tarvitas, siis oli lpp
see, et parun Wrangell enese maksujetuks tunnistas ja Saksamaale elama asus,
Albus
kuna aga nimetatud vabrik kohalikkudele elanikkudele loodetavat teenistust ei Albu kooli pikaajaline koolijuht ile Kalme
suuda pakkuda ja maata inimesed, keda siin palju leidub, tulevikus sunnitud on
oma elu lespidamiseks mujalt rahalikka sissetulekuid otsima. Ainult vabriku
juurde rabast lbikiv tee, mis Mgede kla elanikkudele kirikuteele vljakigu
endisest otsemaks teeb ja mille parun Wrangell oma kulul laskis teha, tuletab
veel endise vabriku ehitaja tulist ja tahtmist titvat vaimu meelde.
(Mnda Jrva-Madise kihelkonna elust.
Ajaleht Teataja nr 41, 23. veebruar 1905)
A jalugu saab alguse inimestest, kellele jrgnevad nende mtted ja teod. Toredatest
inimestest, kes seonduvad Albu hariduslooga, juba puudu ei tule. Oluline on nad
vaid ajaloo jdvustatud rikutest les leida ja kirja panna.
Teated Albu misast prinevad 1282. aastast, teadaolevalt on tegemist vanima
Suure ja kuulsa Albu misa olukord lhenes ha enam majanduslikule katastroofile. Seda ordumisaga Jrvamaal ja hega vanimatest Eestis. Ajaloost on teada, et aastatel
enam, et Wrangel oli vtnud laenu ja tal tekkisid vlad, mida ei olnud suuteline tasuma. 17171740 ttas Albus nn Albu vaeslastekool, kus anti haridust ning rtlikasvatust
Laenu kindlustamiseks panditi mis Vene Doni Pllupangale, kes osa misale kuuluvatest orbunud ja vaesunud aadlilastele. Koolis ppis ka aadliseisusesse mitte kuulunud
maadest (1572 tiinu) lasi kruntideks planeerida ja 1911/1912 soovijatele ms. eesti ja vene soost lapsi. Kool on ajaloorikutes esinenud rtliakadeemia nime
28 29
Misa keskosa ostis 1910. aastal Richard von Harpe, kes hakkas rhku panema all. petati vanu keeli, prantsuse ja saksa keelt, vehklemist, tantsimist, ajalugu, arhi-
pllumajandusele. Ttegijateks olid misas moonakad, kes elasid Nmme moona- tektuuri, geograafiat ja sjaasjandust. Kool asus toona kll Albu misas ja ka Albu
majades. Misamajandus arenes edasi: enam ei pekstud vilja ksitsi, vaid selleks klas, kuid ei olnud seotud misa hrberiga.
otstarbeks kasutati 20-hobujulist aurukatelt ja 50-tollist viljapeksumasinat. Viina- Misambruse pargid avaldasid siiski oma mju svendasid loodusearmastust,
vabriku alakoormusega ttamine sundis talumehi kartulikasvatuselt le minema pakkusid vimalusi ilumeele arendamiseks ja tkasvatuseks, olid mingil mral ka
karjakasvatusele, sest vi hind turgudel tusis pidevalt. klaelu keskusteks.

Harpe polnud el mees. Jaanipeval laskis ta jaanituld teha, ti vaadiga viina

ja lastele maiustusi. Talgupevadel, mida sgiseti sageli korraldati, anti sa
ja lut, pev aga maksti kinni.
(Edgar Preesalu Mda kodukandi radu)

1919. aastal misate maad natsionaliseeriti ja misnik taandati talupoja seisusesse.

Seega oli Albu misnike vim lbi ja maarahvas vaba. Misamaadest jeti Harpele 40 ha.

Kui mis ra jagati, sai Harpele sai see kehva koht. Harpe pojapoeg, kes
siin kis, tles, et nad elasid Vinnis, kui siit ra lksid, kus Harpe vend sai
misasdame. Ja siis ta lks venna misasdamesse elama. Siin tal oli ks
tuba tema jaoks siin vaestemaja majas. See oli enne valla- ja kohtumaja ja
kige lpuks ka moonamaja.
(Lydia Lippasaar (snd 1921). les kirjutanud Ester Valdvee 2007. aastal) Albu koolijuhataja Raudsepa auto.

Koolipere kooliue puhastamas 1930. aastatel.
Alljrgnevad koolilood on seotud Albu misa hrberiga 12. veebruaril 1920.
aastal veti Albu hrrastemaja ruumid misaomanikult osaliselt le (misaomanik
30 von Harpe pidi leppima elamisega Kangrumel vanas kohtumajas).
Esialgu paigutati hrrastemajja Albu kooli 1. ja 2. klass, kelle petajaks sai Helene
Rudsit. Juba samal aastal viidi Albu misa tervikuna le Sskla vallakool ja Ale
kooli vanemad klassid moodustati 6-klassiline Albu algkool. Teadaolevatel andmetel
alustas algkool td 1921. aasta 1. novembril. Selleks ajaks oli hoone tielikult antud
kooli ktte ja maakonnavalitsus kinnitas juhatajaks Jaan Kingeri.
Kool ttas 4-komplektilisena I +II, III, IV, V+IV klass. Aastatel 19231925
ttas koolijuhina August Berendsen.
19251941 olid Johannes Raudsepa koolijuhi-aastad. 1926.1931. aastani ttasid
algkooli juures tiendusklassid, kus petati aia- ja ksitd, majapidamist, plluma-
jandust, raamatupidamist, tervishoidu, kodaniku-, kombe- ja usupetust. Algkooli
lpetanu vis ilma eksamiteta astuda keskkooli vi tienduskooli. (Preesalu lk 330.)
1936. aastal thistas Albu 6-klassiline algkool oma 15. aastapeva. Nendel aastatel
ttasid petajatena Turbo, Utrov, Raudsepp, Mhlbach, Pldemaa, Pulk, Riipulk jt.
19401941 oli kool 7-klassiline.
19411947 oli kool 6-klassiline, koolijuhina jtkas Karl Karlson.
19471962 oli kool 7-klassiline, kusjuures pilaste arv koolis kikus 100 mber.
Koolijuhtidena ttas aastatel 19501953 Maria Uustalu, aastatel 19531955 Aino Ava-
puu ja 1955. aastast Johannes-Voldemar Peltser. 1962. aastal langes pilaste arv 74-ni.
19621970 ttas kool 4-klassilise algkoolina.
1970. ppeaastast muudeti leriigiliselt kik algkoolid 3-klassiliseks, teiste hul-
gas ka Albu algkool. Koolijuhina alustas ile Kalme. Pikemat aega ttasid algkoolis
petajatena Karin Peltser, Virve Rihkrand, ile Kalme, Kaie Sgis ja Age-Li Liivak. Kool
saavutas paremaid tulemusi looduskaitsealases ts. Hsti ttas aastaid Tammsaa-
re-nimelises kolhoosis algkooli petajate juhendamisel Vargame TPL.
10. augustil 1971. aastal suleti Risti algkool.
1985. aastal alustati Albu koolis td 6-aastaste ettevalmistusklassiga, millele
eelnes neile ettenhtud ruumide phjalik remont Tammsaare-nimelise kolhoosi
ehitusbrigaadi poolt.
1986/87 ppeaastaks saadi luba lekasvamiseks 8-klassiliseks kooliks.
1988/89 ppeaastast kandis kool Albu 9-kl kooli nime ning 1991. aasta kevadel
lpetas 9. klassi esimene lend. Majas valitses ruumikitsikus, millest loodeti le saada
kapitaalremondiga.
Alates 1989/90 ppeaastast kannab kool Albu phikooli nime.
19982003 juhtis kooli Eduard Ubaleht ja ile Kalme jtkas samas klassipetajana.
20032009 ttas koolijuhina Ervin Jrisoo.
2009. aasta augustist detsembrini juhtis kooli Ervin Laanvee.
2010 tnaseni juhib kooli Maie Rambi.
Albu phikooli 95. snnipevaks kirjutas oma koolist Ajakajas 2016 praegune koo-
lijuht Maie Rambi:
Igahel, kes kooliga seotud vi seotud olnud, on oma ettekujutus ja arusaam
ja mletamine meie koolist. Mletamine inimestest, kellega kokkupuutumine on
31
meid mrkamatult mjutanud-kujundanud. Albu kool erinevad aastad, erinevad
inimesed, suhted ja vrtused. Kige selle juures on aga midagi, mis on aastate
jooksul olnud hist, mis on psinud, mida on osatud hoida ja edasi arendada. Kooli
tugevusele ja psimisele on aluse pannud kauaaegsed koolijuhid Johannes Raudsepp
(19251941), Johannes-Voldemar Peltser (19551970) ja ile Kalme (19701998).
Albu phikooli on tnaseks lpetanud 26 lendu (303 pilast). pilaste arvult
saavutasime krgtaseme 1992./93. ppeaastal, mil koolis ppis 144 pilast. Suuremad
mberehitused majas leidsid aset aastatel 19952000. Olime kapitaalremondi lppe-
des ks omaprasemaid ja kauneimaid misakoole. pilaste toitlustamine toimub
2004. aastal renoveeritud toiduaidas, kehalise kasvatuse tunnid Albu rahvamajas.
Samal aastal valmisid SAPARDi ja Albu vallavalitsuse toel palliplatsid, 2010. aastal
saime uued ksit, kodunduse ja kunstipetuse kabinetid, 2014. aastal ehitati
vlja tehnoloogiapetuse kabineti ventilatsioonissteem, 2015. aastal hankisime
klassitie tahvelarvuteid.
Albus on hea ajalooline ja kultuuriline taust ning traditsioonid, mis toetavad
pilaste arengut ja nende vaba aja veetmist. Pikka aega ja tulemuslikult on tegut-
senud koorid ja tantsuringid, kunsti-, snakunsti- ja nitering. Meie pilastel on
olnud vimalus osaleda nii Jrvamaa kui ka ldlaulu- ja tantsupidudel, leriigilisel
kooliteatrite festivalil Vike Lava ning erinevatel etlus- ja lauluvistlustel ning sealt
on nopitud hulgaliselt auhindu. Tuntust on toonud leriigilise vistulugemise Han-
senist Tammsaareni korraldamine kolmeteistkmnel jrjestikusel aastal. Vistulu-
gemist korraldavat trhma tunnustati 2012. aastal tunnustusssteemi Eestimaa
 pib ja tnab auhinnaga. Head td on srav karjrikoordinaator. Kersti Liivakule omistati 2014. aastal kultuurkapitali
teinud noored kunstnikud ja animaatorid. aastapreemia ja Kaja Kraav sai aasta kultuurihoidja tiitli. Paljusid on tunnustatud
Priit Prna Animafilmifestivalilt on toodud Albu valla teenetemrkide ja tnukirjadega.
kahel viimasel aastal peaauhind, kuid vga petajad on kirjutanud ja teostanud palju erinevaid projekte, tnu millele on
tublisid tulemusi sellel alal oli leriigilistel meie pilased saanud kia Eestimaa erinevates paikades ja ettevtetes, klastada
konkurssidel juba 2006., 2007. ja 2008. aastal. teatreid ja muuseume, kohtuda huvitavate inimestega, tegutseda pitubades, osaleda
Huviringidest tegutsevad koolis veel liikumis- ja spordiritustel. Tiustunud on infotehnoloogia vahendid, lisandunud
meedia-, arvuti- ja muusikaring. Robootikaga on sporditarbeid, rahvariideid ja pille. Sageli on tegevusse kaasatud ka meie head
tegeldakse laagrilise tegevuse vormis. Koolis koostpartnerid valla teistest asutustest ja ettevtetest, lapsevanemad ja vilistlased.
antakse vlja oma ajalehte. Muusikaringis Jgu igahele, kes kooliga on seotud, oma mletamine vi ettekujutus meie
on vimalik ppida klaverit ja akordioni. koolist!
Viimastel aastatel on soetatud juurde plokk-
fldid, vikekandled, kitarrid ning poistel
Kooliaias unapuid istutamas 1932. valmis rtmipillide cajonide komplekt. Pilli- Meenutusi Albu koolist lbi aegade
pe on muutunud vga populaarseks. Koolis
Koolijuht Jaan Kingeri lugu prineb Vargame Veergudest nr 12, 1991.
on kaks folkloori ja primusmuusikaga tegelevat pilasgruppi, kelle esinemised on
4. september 1922. Kool asub endises Albu misa hrrastemajas ja snnitab oma
oodatud nii valla kui ka maakondlikele sndmustele. Sportimisvimalusi on meie
krvalhoonetega iseralise talu, mida piirab luna poolt rohuaed, htu poolt park,
pilastele pakkunud ka vallas tegutsevad ringid. Koolipere hindab meie traditsiooni-
phja ja hommiku poolt pllud. uel kasvab palju puid, teede res samuti. Aia
lisi ettevtmisi: oma kooli tantsupev, hekiringijooks, emadepeva ja julukontsert,
ja pargi vahelt jookseb lbi jgi, mis paisub juba kooli maade vahel veskitiigiks.
vanapaberi kogumine, petajate peva thistamine, misakontserdid, jululaat jpm.
Maapind vhe laenetav, niidud ja metsad ulatuvad htu poolt peaaegu koolima-
pitulemustelt on Albu phikool vrreldav teiste sama tpi maakoolidega. Tun-
32 jani. Looduse poolest mbrus vga ilus, iseranis kevadel, mil itsevad mbruses 33
neme head meelt, et meie lpetajad jtkavad edukalt pinguid jrgmistes kooliastmetes.
tuhanded toomingad ja sirelid, millega kaetud kik vabad aia- ja teered. Lhema
Tnusnu pilaste hea ettevalmistuse eest oleme saanud No reaalgmnaasiumilt,
turbasooni 2 kilomeetrit, rabani 4 kilomeetrit. Ilusaid maastikke on mbruses palju.
Hugo Treffneri, Noarootsi ning Viljandi gmnaasiumilt. Paljud pilased on leidnud
Lhemad suuremad med ja jrved Aegviidus 20 km. Ajaloolisi mlestusmrke ei
ka sdamelhedase eriala kutseppeasutustes. Suurt thelepanu oleme pranud pi-
ole, vljaarvatud vast vana rehi, kus orjaajal peksa anti. Tstuslikest ettevtetest
laste loovuse ja ettevtlikkuse arendamisele ning karjrippele. Aastaid korraldame
on oma misa vesiveski, auruveski ja viinavabrik, 23 km on aurumeierei, trkli-
ettevtlikkuse- ja majandusppekuud pnevate ppereiside ja huvitavate klalistega.
sevabrik, tuuleveskid ja vasesepa tkoda. Koolist mda lheb PaideAegviidu tee,
2013. aastal liitusime programmiga Ettevtlik kool. Meie pilaste edulugu judis
mis on heas korras. PaideTapaLehtse tee on versta 5 kaugusel, mis ka korralik tee.
vabariigi kolme parema hulka. Esimene minifirma alustas td aastal 2011. Pikaajaliste
traditsioonidega on koolis kodu-uurimine. pilased on kirjutanud tid, mis judsid
Hendrijette Parvelt jutustab oma kooliajast (Vargame Veerud nr 12, 1991)
vabariigi paremate hulka. Ndseks on lisandunud veel iga-aastased loovtd, mida
Oli 1923. aasta, kui lksin Albu kooli. 1925. aastal sai direktoriks Johannes Raudsepp.
tutvustatakse pilaskonverentsidel. Hid tulemusi on saavutatud ka spordis: phi-
petajatest mletan Elfriide Raudseppa, Miilingut, Kopti ja Eriksit. Igal hommikul,
koolide kergejustiku-, murdmaajooksu, maakoolide suusatamise meistrivistlustel
kui kooliue judsime, ootas meid trepil korrapidajapetaja. Kiki petajaid pidime
ja vistluslaagris Kaitse end ja aita teist!. Kaasaelamislusti on pakkunud sgisesed
tervitama kummardusega, poisid mtsi tstes. Koolipev algas saalis hommikupal-
maastikumngud Reipalt koolipinki, kooli rammumehe valimised, ppetunnid
vega, kuhu olime rivistatud klasside kaupa. Seal tles ks petajatest laulusnu ette
klalistreeneritega, Euroopa Spordindala liikumisritused, hised vastlapevad ja
ja orelil saatis Elfriide Raudsepp. Laulmistundi andis meile direktor. Usupetus oli meil
suusatunnid Valgehobusemel ning palju muud.
kaks korda ndalas. Siinkohal meenutan iga peva esimest tundi: kui petaja klassi
Meie petajate t ja tuntus on laienenud vljapoole oma maja. petaja Mare
tuli, tusime kik psti ja kui ta meil istuda kskis, palus kigil ked lauale panna, et
Kabel on juhendanud maakondlikku klassipetajate ainesektsiooni, talle on erinevatel
nha, kas ked ja kned on puhtad. Vimlemistund oli meil saalis. Kigil pilastel
aastatel omistatud Jrvamaa aasta klassipetaja ja Jrvamaa aasta petaja tiitel, ta
oli ks vimlemisriietus, mustad lhikesed pksid ja valge srk, ka petaja oli samas
on kirjastuse Maurus ppekomplektide kaasautor. Enda Trubok on olnud Jrvamaa
riietuses. Looduslugu ppisime talvel klassis, aga kevadel ues. Vahetundidel meie ei
aasta petaja aastal 2005. Tiia Mnd on auhinnatud Jrvamaa noorsootpreemiate
tohtinud joosta ega kisada. Kui lkski lrm suureks, oli kohe direktor vljas. Pidime
konkursil kui noortega tsse vabatahtlik panustaja, parim noorsoottaja ning
ringmnge mngima, kus oli palju laulmist. Kui tuli lunatund, si iga pilane vaikselt
 oma pingis kaasas oleva lunaleiva. petaja oli ka siis klassis ja rkis meile, kuidas
tuleb sgi ajal kituda. Mletan, et meil sisenes ks pilane klassi just luna ajal ja Breemanni hauas ujumisoskusele phja alla panna. Siin
tles ainult Tere!. petaja palus tal elda ka, kui teised svad Jtku leivale!. Mis ppisimegi ujuma, luaots psti ja srmeotsad jephjas.
meenub, on see, et kik olid meil vga kuulelikud, aga lapsed ikka nagu lapsed, tuli
ka pahandusi ette. Mletan, kuidas ks koolipoiss pani tdrukutele jala ette, kui nad
saalis jalutasid ja mina kukkusin. Lksin petajale kaebama, aga karistada saime
mlemad. Seisime kogu tunni psti, mina selle prast, et sellise vikese asja prast
kaebasin. Meilt nuti iga pahanduse eest andekspalumist.
Aga nd meenub mulle meie kige armsam koht, kui me tundidest vabanesime,
jooksime kiiresti meie kaunisse kooliaeda. Selle aia rajajad olid koolipetajad eesotsas
direktor Raudsepaga. See aed oli rajatud kooli botaanikaaiaks. Mida seal kike oli, ei
oska nimeliselt loetleda, aga seda mletan, et olid vikesed peenrad ehk katselapid
iga taime jaoks, kus oli eesti ja ladina keeles nimesilt juures. Oli palju puuliike. Aed
oli kaunis ja puhas. Muidugi hoidsid siin korda nd juba pilased. Loodusloo tunnis
pidime oskama petajale vastata iga aias oleva taime nime. Lilli oli aias palju, itsesid
varakevadest hilissgiseni. Ja kui kik olid ra itsenud, siis itses hel peenral ikka
veel vike dalalill. Meie kooli aed oli meie au ja uhkus, seda klastasid ka vlisturistid.
Hendrijette Parvelt meenutas oma armsaid petajaid, kes petasid td tegema ja
enda mber ilu mrkama.
34 Albu kooli endise pilase lle Kursi meenutus on prit Ajakajast 2011.
ppisin Albu koolis aastail 19461952. Minu esimene petaja oli Anni Salmisto. Mu koo-
litee oli pisut le kolme kilomeetri pikk, vi nagu siis eldi: kooli oli kolm versta maad.
Neil aastail, kui mu kditatud vanavanemate Otsa talus oli Tallinna Krulli tehase
abimajand ja Anistes Kravete sovhoosi osakond, ttas koolis nn vene komplekt hes
klassiruumis he petajaga. Siis oli kooliminejaid ikka paras juk. Kaugemal elavad
lapsed toodi kooli hobusega. Vahel tulid suuremad lapsed ka ksinda, pisemad veti
tee rest reeotsale. Kooli juures pandi hobune tuulevarju, sdeti ja joodeti teda ning
jeti tundide lppu ootama. Suure pori ja lume ajal elasid kaugemalt tulijad koolima-
jas asuvas internaadis. Kevadel eelistasid mnedki veteperelased kojujudmiseks pikki
jalgsimatku teha. Mitte kik kodud ei suutnud sjajrgsete kitsaste majanduslike olude
tttu vimaldada oma lastele isegi vana jalgrattaloksu. Mina ppisin kraavi sitma ja
teel psima laenatud rattal, aeglase kasvu tttu sitsin mitu aastat raami alt. Mnda
aega suuskadel kooli juda nnestus vist kll vaid hel aastal. Olid ajad, mil uus kirju
sitskleit talvisel koolipeol oli kva sna, mil hambapulbriga valgendatud tennised kui
peokingad olid defitsiit ja 6 vesivrvitopsikese ostuloa saamiseks tuli tellida ajalehte,
mis oli tis propagandavalet. Koolis olid liitklassid. Neist on mul hea mlestus. Ei
jnud millestki puudu, pigem ppisime htteist krvalt juurde. petajal oli kindlasti
raske. Jlgisin suurisilmi, kuidas hilisem Tapa keskkooli direktor, toona 17- vi 18-aas-
tane petaja Harry Salmisto suurtele poistele seletas, kuidas on ige naabrile nuga vi
kre ulatada. Vikestena mngisime vahetundide ajal verandal, niteks Kapsapead
vi vrvide nimetamise mngu. Kui ilm vhegi lubas, kappasime ues ringi. Prast
tunde oli tavaks je res ja sillal kia. Vapramad krisid pksisred les ja otsisid
kivide alt lutsu. Ka suvel oli kooli kanti asja, kui tahtsid
Igal kevadel kisime Kangrumel sinililli korjamas. Mujal ei
teadnud neid olevatki. Keegi oskas alati seletada, et roosad
ja peaaegu et valged lilleisendid olla paesest maapinnast
tingitud. Sellelt melt prinevad ka esimesed teadlikud
thelepanekud kevade tulekust ja looduse ilust. Veidi hiljem
oli Vulbi mgedes asuvate palu-karukellade kord. Kidi ka
vpsikusse kasvanud Albu misa kabeli juures uduslugu-
sid rkimas. Eriti udne koht oli koolimaja pning, kust
olla leitud kurja inimesena klarahva mllu jnud parun Koolidirektor Karlson.
Douglasele kuulunud inimnahast valmistatud piitsad. Ja loomulikult elasid seal kummi-
tused! Pisut vhem udne oli kahe poolega kimla, mis asus ues, knkast tkk maad
alla joosta, vaata et Ssklla viiva tee krval. End tunnist vlja kaubelnud hdaliste
jooksumdinat mletan siiani. Talvist klmatunnet ka. Kui oli krbe pakane ja koolil
kte otsas, istusime direktor Karlsoni korteri esikus pinkidel ja pidasime koolitunnid ra.
Kunagine kooli au ja uhkus, ppeotstarbeline liigirikas kooliaed oli Karlsoni ajal veel
kllalt korras. Seal oli kll ka direktori ja vist mne teisegi marjapsad, unapuud ja
kgiviljapeenrad. Mletan lipikuid taimede juures. Kik mu teadmised klvikordadest,
krrelistest ja ristielistest prinevad sealt. On mlupilt pookoksa hoidvast direktorist
35
ja osavast silmastamisest. Aias kasvas jugapuu, oli humalapramiid ja palju lilli igal
aastaajal. Leerilastele kidi ikka kooliaiast lilli ksimas. Minu ajal oli praeguses vesti-
blis garderoob ja tiladega veenud ktepesu renni kohal. Juua klbas see vesi ilmselt
ka. Lillornamendiga ahjusid oli minu ajal rohkem. Kuulduste kohaselt viinud keegi nu-
kogulikku vandalismi harrastav poliitametnik Tapalt nende ahjude potid endale koju...
Siiani lheb meel mruks selle peale meldes. Paar aastakmmet tagasi ngin unes, et
olen kooli saalis... Ja taevas on pea kohal lahti. Seejrel sattusin suurte ennistustde
alguses Alpu, ja mis ma nen! Katuse asemel tkikest taevast! Nd tunnen rmu, et
koolimaja on ilus ja hsti hoitud.
Oma meenutusi ei saa ma lpetada nimetamata petaja Maria Uustalu, kellest
sai jrgmine direktor. Ta rkis meile testisndinud lugusid Narvast ja ladus meie
vene keelele likoolini piisava alusmri. Aukartust tema vastu ratas isegi tema
korterisse viiv puhtuselhnaline puutrepp. Unustamatuks ji ka petaja Hille Antonis,
kes sstis meisse nii matemaatikat kui saksa keelt ja kellest kiirgas elujulgust ning
isikupra. Kunagi tahaksin ka meenutada seda, kuidas tol ajal lugemisjanu kustuta-
sime vi kuidas me kolhoosidesse sundimise aastail kogunesime pilasalgatuslikult
enne tunde saali, et heskoos mngida ringmnge ja rata tiel hlel keelatud
snu ks peremees vttis naise... ja ...sest sulasest sai peremees!. Neljanda klassi
plikana olin esimest korda giidiks Te ja iguse paikades, viies Tammsaare me
taludesse he Tartu lipilase. Kmmekond aastat hiljem olin kolm suve ja kaks
talve tl A. H. Tammsaare muuseumis ja veel mnda aega hiljem sain teada, et
mu esivanemad on vhemasti neli plve jrjest elanud Phja-Tammsaare talus.

36
Ajaloosndmused paiskasid mu ema ta linnakodust maale kunagisse kodupaika
sjapakku, mu isa langes sjas. Kigele vaatamata olen saatusele lpmata tnulik
lapseplve eest maal ja kooliaastate eest misakoolis. Soovin koolile ja kunagisele
kodupaigale parimat!
Lugu prineb Kersti Liivaku diplomitst Albu kooli ajalugu aastatel 19501960
leheklgedelt 13 ja 14.
Katus oli majal esialgu pilbastest ehitatud. Majas oli 24 ahju ja valgust andsid laes
rippuvad petroolilambid. Majas jtkus ruumi nii ppimiseks kui ka bimiseks. Inter-
naadis kasutati kaht magamistuba, sgituba ja kki. ppimiseks internaadilastel
eraldi ruumi ei olnud, piti klassides. Koolimajas asusid ka petajate ja teenijate
korterid. ppetks vajalikud ruumid olid maja sees, vljaarvatud kimla. Vett saadi
hest suurest uel asuvast kaevust. Osa klassidest olid lbikidavad. Pioneeriruum
oli vike. ppevahendite ja raamatukogu jaoks eraldi ruumi ei olnud. Vhesed kapid
olid petajatel klassides. Kooliaed asus koolimaja juures lunapoolsel nlvakul. Aed
oli piiratud ilupsaste ja -puudega. Aias oli palju mitmesuguseid rohttaimi, lilli,
psaid ning vhem viljapuid. Aia eest hoolitsesid pilased petajate juhendamisel.
Kooli aed oli hsti korras hoitud. Aias kidi ka suvel rohimas ja kastmas. Vett tassiti
mbritega pargi tiigist. Igal taimel oli juures lipik, kuhu mrgiti taime eesti- ja ladi-
nakeelne nimetus. Veel olid aias katsepeenrad viljakultuuridega. Spordivljakuks oli
koolil u. Vimlemiseks puudusid ruumid. Jooksuks olid sobivad pargi knniteed.
Mnguplats ja takistusriba olid koolil olemas.
Kooli mandoliiniorkester 1955. aastal.
Tiia Veskioja (Peltser) lhike meenutus Albu koolist
Lapsed olid nagu lapsed ikka, tunnis istuti ja kuulati petajat. ppet toimus
muidugi laes rippuvate petroolilampide valgusel. Kuna koolis oli vga tugev ja 37
entusiastlik muusikapetaja Endel Sidron, siis tema organiseerimisel moodustati
mandoliiniorkester ja selles osales palju pilasi. Kehalise kasvatuse petaja Harri
Lass innustas meid igati ja petas sportima. Kuna meil koolis oli suusavarustus
olemas, siis kehalise kasvatuse tundides harjutasime lisaks murdmaale ka pargi
mest allasitu ning lpuks pidime isegi Nelijrve mgedel vistlema. Kevadel ki-
sime Tapal kergejustikuvistlustel. Sinna sitsime veoauto lahtises kastis istudes
pikkadel pinkidel. Koolis oli 10 petajat. Lisaks eelpool nimetatutele andis vene
keelt Maria Uustalu, eesti keelt Silvia Salmistu, matemaatikat Hille Antonis, botaa-
nikat ja geograafiat Evi Treufeldt, ajalugu Johannes-Voldemar Peltser, algklassides
petasid Helge Maarend ja Karin Peltser ning pioneerijuht oli Evi Palu. Koolil oli
ka vike raamatukogu, mida kasutati usinalt, kuna sel ajal oli kodudes veel vhe
raamatuid. Muidugi kuulus tolleaegse elu juurde kolhooside abistamine. Kevadel
kisime kartuleid panemas ja metsa istutamas ning sgisel jlle kartuleid vtmas.
See polnud ju midagi rasket, sest lapsed olid maatdega harjunud.
Nii meenutas oma kooliaastaid 1979.1982. aastani Albu algkoolis Jaak Mae.
Esimesed mlestused koolist seonduvad 0 klassi ehk eelkooliga. Esimesed kooli
klastused olid vikesele poisile pnevad ja jid sellisteks algklasside lpuni. Meelde
on jnud esimene ranits kollane ja kassi pildiga ning puu istutamine esimesel
koolipeval. Mngisime nidendeid, kus lid sageli kaasa ka lapsevanemad. Minu
rollid algavad trammist ja lpevad hundiga. Vanas misahoones oli palju pnevaid
 Malevlased tpllul 1977. ja 1978. aasta.
kohti ja nurgataguseid, kuhu tegelikult minna ei tohtinud. Poiste hulgas liikus jutt,
et keldrist lhevad maa-alused kigud parki ja je rde. Vimalusel kisime neid
otsimas ja nii jtkus kooli juures tegevust teinekord kauemakski. Treppidelt sai alla
murule hpatud, peitust ja kulli mngitud. Talvel sobis pargimgi kelgutamiseks ja
38 suusatamiseks. Mnikord kisin Mnnilt suuskadega koolis ja peale kooli Kuivati
mel hppamas. ritasime vimalikult palju ues olla ja erinevaid tegevusi leida.
Koolis toimetasime kevadel ja sgisel sageli kooliaias ja ka puid sai kuuri laotud.
Pnev oli kindlasti ka misa pargi tiik ja jerne, aga sinna ei tohtinud kooliajal
minna. Meelde on jnud koolikell: selline vanaaegne metallist kell, mida saime
kordamda helistada. Klistasime siis kogu hingest, et kutsuda kaaslasi klassi-
desse. Garderoob ja vahetusjalanude pingid asusid peauksest sissetulekul esimeses
ruumis. Meie klass asus paremal, kust avanes avar vaade kooli trepile. Smas
kisime alakorrusel olevas sklas, kuhu pses toiduaidapoolsest kljest WC
juurest allasuunduvat treppi pidi. petajaid oli meil kaks: petaja Age andis mulle
kehalist kasvatust ja klassijuhataja ile kiki teisi aineid. petajad andsid meile
hea alghariduse edasiseks kooliteeks.
Koolipere oli vike umbes 30 pilast
ja ppet toimus kolmes klassis.
Suures saalis olime vahetundide ajal
ning kehalise kasvatuse tundides.
Siin toimusid aktused ja kiksugu
esinemised. Koolimaja oli vikesele
poisile pnev ning on meelde jnud
koduse ja hubase kohana, kuhu
on tore tagasi tulla ja meenutada
lapseplve.
Malevlased lustimas 1982. ja 1977. aasta.
Oma mlestusi Albu koolist jagasid Andra ja Anitra Kalda.
Kui melda oma kooliajale, siis on vaja minna tagasi aastasse 1983, kui algas meie
koolitee Albu algkoolis. Vahepeal kool muudkui kasvas ja 1992. aastal lpetasime
9.klassi Albu phikooli teises lennus. Sellesse aega jb mitmesuguseid sndmusi ja
ka inimesi. I klassi klassijuhatajana on mllu sbinud Age-Li Liivak, kes paistis silma 39
loova lhenemisega ja andis suure panuse pilaste silmaringi laienemisele. Ta kis
lastega looduses, nitas peale tunde multifilme, juhendas niteringi ja organiseeris
koos kooli direktrissi ile Kalmega mitmesuguseid huvitavaid ritusi. ile ja Age-Li
eestvttel thistati igal aastal esimest koolipeva, kadri- ja mardipeva, nre (hiljem
jule), vastlapeva, kevadel kooliaasta lpetamist. Nripeoks hakati ettevalmistusi
tegema juba varakult. piti ra phjalik eeskava ja kaunistati saal. Lisaks eelpool
nimetatutele viidi lbi pnevaid spordiritusi. Samuti toimusid silmaringi avardami-
seks reisid kodukohast vljapoole. Koolis ttas kohustuslik pikapevarhm, kus tehti
ra kik jrgmiseks pevaks antud lesanded. Kord oli selline, et enne koju ei saanud,
kui kik oli pitud. Peale tunde sai osaleda ka mitmesugustes huviringides. Meelde
on jnud nukogude hiskonna lahutamatuks osaks olnud tsiviilkaitseppused. Siis
pidi mitu tundi misa keldris olema. Kui kht thjaks lks, anti smiseks barankasid.
Ei saanud lbi ka fsilise tta. Lisaks tavatundidele oli ette nhtud hiskondlik
kasulik t, mis thendas tegelikkuses puude tassimist, sest koolimaja keti tol ajal
puudega. Oma panus tuli anda ka koolimaja mbruse korrashoidmiseks ja selleks, et
oma klassiruum oleks puhas ja korras. Toitlustamine toimus A. H. Tammsaare nimelise
kolhoosi sklas. Selleks tuli eraldi ueriided selga panna. Sa anti kaks korda pevas.
Toit oli mitmeklgne ja maitsev. Ainuke toit, mis meile ei meeldinud, oli tatrapuder.
Siiani on meeles, kuidas tuli laua taga istuda ja pingutada nii kaua kuni taldrik oli
lpuks thjaks saanud. Kord oli selline, et midagi taldrikule alles ei tohtinud jtta. See
andis kogu eluks ppetunni, et toitu ei tohi raisata. Vrreldes tnapevaga oli erinev

Kooliuusikud 1979. aastal Albu klanukogu trepil. Esireas paremal Jaak Mae.
see, et pidi kandma koolivormi. Algkoolis tuli kanda tumesinist pihikseelikut koos
sinise pluusiga vi piduliku sndmuse korral valge pluusiga. Vanemates klassides
40
asendus see ruudulise seelikuga, komplektis sinise vi valge pluusiga. Soovi korral
vis kanda ka tumesinist vesti ja/vi pintsakut. Vimalus oli kanda ka tumesiniseid
viigipkse. Phikooli lpuaastatel muutus see seoses Eesti Vabariigi taasiseseisvu-
misega vabamaks. Siis ei pidanud enam ka pioneerirtikut kaelas kandma. Sellega
seoses meenub segane olukord millal viks selle kandmise lpetada. Keegi midagi
tpsemalt ei elnud, sest poliitiline olukord oli segane. Teatud perioodil oligi nii, et
osa pilasi kandis seda, teised mitte. ldiselt oli koolis huvitav ppida. Hea oli ka
see, et hes klassikomplektis oli vhe pilasi. Eriti meeldis see, kui saime 4. klassis
eraldi klassiruumi ja ei pidanud seda kellegagi jagama, sest enne seda oli ppet
toimunud liitklassides. Meie klassis ppis 10 pilast. Aeg mdub mrkamatult. Sel
aastal mdub meie phikooli lpetamisest juba 25 aastat.
1992. aasta maist ttab koolis aednikuna Merike Nuiame. Temalt ka lhike kokkuvte.
1993. aastal mrkis Arno Tali Sihtkapital ra Albu kooli aiat Tootsi peenra konkur-
sil. Kasutati A. H. Tammsaare nimelise kolhoosi maad 0,5 hektarit. Kolhoos aitas
masinatega harimisel ja vetamisel. Majandi lppemisega muutus harimine vga
kulukaks ja aiamaa oli kasutusel viimast korda 1995. aastal. Sel aastal algas misa
kapitaalremont ning sellega kadusid ka juurviljade ja kartulite hoiuruumid. 1997. aastal
valmis pargi haljastuse projekt ning 1998. aastal alustati nii pargi rekonstrueerimise
kui ka vikese katselapiga rahvamaja krval (praegune lasteaia mnguvljak). Kogu
kooli territooriumi on ra mrgitud 2001. aastal presidendi Kauni kodu konkursil.
2013. aastal valmis uus pargi rekonstrueerimisprojekt.
Edulugu koolis saab alguse alusharidusest
Kolhoosi esimesest lasteaiast. Kolhoosi algaastail avatud lasteaeda meenutab pensio-
nr Armilde Lusmgi (vesteldud oktoobris 1985). Vljavte Tammsaare-nim kolhoosi
kroonika I osast aastatest 19491970 lehekljelt 147.
Lasteaed tegutses kaks aastat, maikuust oktoobriphadeni. Talvel olid lapsed kodus. Meie
kasutuses olid Lindbergi talu (Lindbergil oli Lehtme talu, kus on elanud mitmed pered,
viimati Jaan Nlve) avarad ruumid. 15 lapse jaoks oli seal sgituba, mngutuba ja 2
magamistuba. Lapsed toodi aeda esmaspeva hommikul ja viidi ra laupeval, prast
seda, kui heasdamlik toidutdi Auguste Vaht oli lastele vanni teinud ja nad puhtaks
pesnud. Toitsime lapsi 4 korda pevas. Laste lalpidamine oli tasuta, kulud kandis kol-
hoos. Personali oli meil 3 inimest: keetja Auguste Vaht, kasvataja Elvi Suve, teisel aastal
Luule Pau (Valdvee) ja mina lasteaia juhatajana. Prast lasteaia likvideerimist 1954.
aasta talvel pole kolhoosil oma lasteaeda olnud.
Aravete Lasteaed Mesimumm direktor lle Ojame.
29.03.1978 osanikmajandite volikogu (A. Ainume, E. Lilleorg, H. Lne, J. Nlve,
V. Tnno) koosolek otsustas asutada Aravete Kolhoosidevahelise Lastepevakodu ja
jagada osanike vahel kohad: Tammsaare-nim kolhoos sai 40 lapse kohta. Lasteaed avati
29.08.1980, pooled rhmad olid pevased (esmaspeval kolhoosi buss ti ja reedel
viis koju). 1985 rhmad likvideeriti. 1992. aastal loobusid majandid lastepevakodu
lalpidamisest ja 1993. aastal vttis lastepevakodu le Ambla vallavalitsus.
41
Alushariduse andmisest Albu klas enne lasteaeda meenutab lasteaiapetaja Irina
Poddubnaja.
Aastast 1992 tekkis vajadus paljudel petajatel tle naastes oma laste hoiule. 1992/93
ppeaastal vaatasid petajad lapsi kordamda (igal petajal oma pev vi vaba
tund). Mnguruum oli maja parempoolses tiivas 1. klassi krval. Jrgmisel ppeaas-
tal (1993. aasta sgis) tulin tle mina ja sain lastehoiu endale. Siis mdusid meie
pevad nagu tavalasteaias ppet ja mng vaheldumisi. Lunat kisime smas
koos algklassi pilastega sklas. Misa remondi ajal olime rahvamajas hes ruumis
(praegune M. Lombi ruum) ning seejrel kolisime rahvamaja teise tiiba (praegune
lasteaia II rhma ruum).
Lhikese kokkuvtte oma asutusest tegi Albu Laste Mngutoa juht Marge Mikson.
1. juunil 1998 sndis Albu vallavolikogu otsusega Albu Laste Mngutuba, mille juhiks
kinnitati Marge Mikson. Esimesest pevast alates kuni tnaseni ttab mngutuba
kahe liitrhmaga. Momendil on lapsi 28. 2010. aasta suvel toimus remont, mis muutis
meie ruumid avarateks ja kaasaegseteks. Kigi tegevusaastatega on vlja kujunenud
traditsioonilised ritused. 2010. aasta suvest sgiseni oli lasteaed remondis. Saime
endale unistuste lasteaia vrske, kaasaegse, avara ja huvitavate lahendustega. Just
sellist lasteaeda me tahtsimegi! Meie majas ttavad tublid, tkad ja rmsameelsed
inimesed nagu Kersti Hein, Sirle Gunin, Ivi Ktismaa, Irina Poddubnaja, Kllike Veede,
Kaja Kraav, Tiia Mnd ja Marge Mikson. Meie lasteaial on oma logo ja hdlause Kik,
mis teeme koos, on parim!
 Seltsielu
Albu klas
Aune Suve-Ktt
A lbu kla seltsitegevuse keskuseks on ikka olnud koolimaja, kus sirguvad laulu-,
tantsu- vi nitemngupisikutega rikastatud noored.
Edith Eiskop (snd 1919), mlestused pani 1991. aastal kirja Liina Paas
Tegin talus kiki tid, sest teisi abilisi isal ei olnud. Peale pevatd lin agarasti
kaasa Maatulundusklubi Noortehingu ettevtmistes. htuti kisime koolimajas
koos. Igal neljapeval toimusid nitemngu- vi lauluproovid. Mngisime selliseid
42 nidendeid nagu itsev meri, laulumngu Naismetsavaht. Kooriga kisime
Tallinnas laulupeol. Misa pargis toimusid tuletrjeseltsi eestvttel suured peod.
Perenaised valmistasid einelaua, korraldati tuletrjesalkade vistlusi ja muid
atraktsioone nagu jalgrattaga le je sitmine mda imekitsast lauda. Mngis
puhkpilliorkester. htul mngiti tingimata niden-
deid. Tuletrjehingu aktiivsed liikmed olid Julius
Tuherm, Karl Lindberg, Martin Metsaorg, Salme
Tuherm, Leida Metsaorg, Lisette Kautlenbach jpt.
Rahvast oli igal ritusel tohutult koos.
Koolimajas korraldati ksit- ja toiduval-
mistamise kursusi. Taluperenaised vtsid neist
agaralt osa.
Kike ringe laulukoori, vimlemis- ja nite-
ringi, kursusi perenaistele juhatasid Albu kooli
petajad. Nad olid tepoolest ige maa sool.
Albus asutati vabatahtlik tuletrjeselts. Kuu-
lates tolleaegsete noorte mlestusi, siis te-
liselt aktiivsele seltsielule panigi aluse just
tuletrjeselts.
Mningate andmete jrgi moodustati Albu
Pritsukuuri torn kurepesaga. tuletrje selts 1894. aastal. ige pea soetati
Albu segakoor 1926.
pritsutehnika ja sellele oli vaja kuuri. Kuuriks kohandati teisel pool jge olev endine
43
magasiait. Kuuri juurde kuulus suitsu/tule jlgimise torn, mida mletatakse kui
kurepesa torni.
ige pea laiendati kuur suuremaks, sinna ehitati lava ja lava alla kginurk.
Korraldati tuletrjujate ppepevi ja vistlusi. Tuletrjujate naised aga lid kampa ja
vistluste pevadest kujunesid vlja telised rahvapeod, mida mletatakse seniajani.
Pritsikuuri nimetati dungliks, kuna ta asus veidi vsas ja humalavtide keskel.
Igal suvel toimus neli-viis pidu peval mngud ja vistlused, siis nitemng, prast
nitemngu tantsuhtu, mis tihti kestis hommikuni. Klalisi nendele pidudele tuli
selle aja kohta kokku kaugelt, kuni Ambla, Lehtse, Jneda ja Roosna-Allikuni vlja.
Selgitus: Miks moodustati vabatahtlikud tuletrjeseltsid
Ajal, mil polnud veel elektrit ja kik htused/hmaraaja asjaajamised tehti
elava tule valgel, siis juhtus tihti tulekahjusid ja mis plema lks, seda ei
suudetud enam psta. Nii hakati esmalt koguma nn kindlustusrahasid
sarnasest loost rgib ka A. H. Tammsaare jutustus Vanad ja noored.
Kuna kindlustus aitas sul uuele elule alguse teha, siis vajas olemasolev
vara kaitsmist, nii hakkasid 1870. aastatel koos rkamisajaga rksamad
kogukonnad end koondama tuletrjeseltsidesse, soetades vimalusel ka nn
pritsivarustust. Seltsitegevusega kaasnes ka koolitus- ja teavitustegevus ning
ige pea kasvas sinna juurde ka kultuuriline histegevus.
 Luule Valdvee (snd 1937) Vargame
veerud nr 3, oktoober 1989 Kui meil
dungel oli
Ei ole meie kandis loodus kunagi
dunglit meenutanud, aga ks prit-
simaja Albu je kaldal kandis kll
sellist nime. Eks vsa hoone mber
ju veidi dungli moodi oli, aga lbi
pses kll. Kiige mber oli sna
suur lapike lagedat, kus jaanihtul
tehti tuld. Selles hoones asus kunagi
mbruskonna tunnustatud kultuuri-
kolle. Oli suur saal ja lava, mille all
kk, kus kik vajaminev peolaua Suvepidu dunglis 1966.
katmiseks valmis keedeti ja kpse-
Pritsumeeste seltsi naiste kogu. tati. Oli ka krge torn, mille otsas
elas igal aastal toonekurepere.
Lydia Lippasaar (snd 1921),les kirjutanud Ester Valdvee 2007. aastal . Kik dungli peod ja kinoseansid lppesid tantsuga, mis vahel kestis
Albu Vabatahtlik tuletrje oli siis. Vabatahtlikud tuletrjujad, need talupidajad koidikuni. Tantsiti ltsa vi akordioni saatel. Tuntud pillimed olid Osvalt Tamlak
ja need oma ke peal ehitasid, ise kik tegid. Palgid andsid ja laudadeks likasid. ja Evald Jamnes jt.
44
Endine magasiait ei olnud lagunenud, aga neil oli tarvis pritsikuuri, kus oma prits 45
panna. No siis oli prits ja see veevedamise nu koos vankriga. Materjali said oma Malle Pau (vesteldud oktoobris 1985) (Albu klanukogu esimees, aastail 19621970
metsast siin Krve metsades. Nad andsid oma metsast materjali, teised vedasid Jrva-Madise kultuurimaja juhataja). Tammsaare-nimelise kolhoosi KROONIKA I osa
ra ja lasksid laudadeks ligata. Kui pritsimaja valmis sai, siis hakati rahvamaja 19491970 lk 155
ehitama. Ehitati kk teise otsa ja saal siis ja lava sinna vahele. Ei mleta, kas seest Kuuekmnendate aastate keskel elustasime tuletrjeseltsi kunagise traditsiooni
need mrid jid nii nagu see oli - raudkivi mr - vi tehti laudvooder sisse. Aga pritsikuuri ehk nn Albu dunglipeod. Need peeti looduskaunis kohas Albu vana
prandad tehti kll alla ja tantsuprandaks. Meil oli omal nitegrupp, klast kokku pritsikuuri juures. Mngimas kis meil Aravete puhkpilliorkester August Krooniga
korjatud kik, kes ise seda nitemngu tegid. Pidulisi kis kaugelt, alati ei tahtnud eesotsas. Toimusid mitmesugused vistlused, mngud. Rahvast kis isegi teistest
pritsikuur kiki vastugi vtta. Suvel olid vlised peod. Siis pritsimeeste naised keetsid rajoonidest..
ja kpsetasid ja tegid niimoodi seltsile raha. Need olid uepeod suvel. Talvel peeti Selleks, et pidusid pidada tuli enne kvasti vaeva nha. Et suvel oleks, mida
sees, kuid mitte eriti niipalju kui suvel. Dungliks kutsuti selleprast, et seal mets rahvale ette mngida, tehti talvehtutel koolimajas proovi.
all oli. Nimi oli omainimeste poolt vi vljastpoolt tulijate poolt pandud.
Luule Valdvee Vargame veerud nr 3, oktoober 1989 Kui meil dungel oli
Lembo Vsa (snd 1944) mlestused pani 2017. aastal kirja Aune Suve-Ktt Ei pidanud keegi paljuks klmadel ja pikkadel talvehtutel proovides kia.
Dunglis olid hes nurgas ksipumbad ja teises suur lava. Dunglis peeti suuri Tulid Karla Hein Pangaklast, Aleksander Vli Arust, Erich Pajusalu ja Aliide Roos
pidusid, pea 200 inimest oli teinekord kohal kuulsad peod. Olen hiljem kohtunud Prguphja uut Vanapaganat ppima. Kui asuti Krboja peremehe kallale,
Roosna-Allikult prit Saarsalu Lembituga, temagi meenutas kohe, et kis Albu tuli Karl Lindbergil lbi kia hulk peresid, et saada kokku vajalik arv tegelasi.
dunglis toredatel pidudel. Puhkpilliorkestrit juhtis sellel ajal Toomani Uudo. Aga hel htul tulid Albu kooli kokku Mihkel Kirmann, Erich Pajusalu, Karla Hein,
Igal suvel oli suur pidu vi mitu toimus ka loterii-allegrii, loomulikult vistlused, Aliide Roos, Luule ja Lembit Valdvee, Virve ja Udo Rihkrand, Juhan Mnnik, Veera
tuli rattaga sita lauast purdel le je vi siis ronida posti otsa, et sealt kangema Koppel ja Evi Palu. Kolmeosaline nidend piti kevadeks selgeks. Mngimas kidi
kraamiga pudel alla tuua. Maja krval oli ka kiik suur klakiik. Talvel tehti tantsu- ka naabrite juures Jneda pritsimajas, isegi kahel korral aastase vaheajaga, aga
htuid koolimajas. Pidusid peeti dunglis 1960. aastateni. Teised rkisid, et 1970. saal oli ikka rahvast tis. .
aastate suured lumed murdsid hoone katuse sisse. Hiljem oli seal vist mingi ladu.

Prguphja uus vanapagan Alburahva teatri etendus Tagatipu tiisenoosen Alburahva teatri etendus
1965. 1990.
Evi Jrve (Palu) (snd 1936) mlestused pani 2017. aastal kirja Aune Suve-Ktt
Tuletrjepeod toimusid igal suvel. Igal peol tehti enne tantsupidu nitemngu.
Lindbergi Karla kis, raamat kaenlas, klas ringi ja ajas rahvast kokku. Mngiti
Prguphja uut vanapaganat . Mina tegin kaasa Krboja peremehes, Kirmanni
Mihkel mngis veel Villut ja Annat mngis Virve Rihkrand. Kui ma esimest last
46 ootama jin, vahetas mind vlja Valdvee Luule. Mngisin kaasa ka Kosjakaskedes.
Talvelt tehti peod koolimajas, siis oli dungel klm. Mina armastasin hirmsasti
tantsida. Peod kestsid hommikuni ks kord oli, kui pidin Seidlasse heinale minema, ema
juba ootas kodus, minekuks hobune ette rakendatud, kui mina alles tantsimast tulin.
Loomulikult sain riielda, aga lksin otse peolt heinale. Pidudel kis paarsada inimest.
Nitemngu traditsioon on kandunud edasi tnapeva. Kuigi enam ei ole tradit-
siooni igaks jaanilaupeva htuks kohaliku rahva ette tuua uus lavastus. Uue tki
valmides on aga esietendus ikka kodukandi rahvale. Alates 1981. aastast vedas
Alburahva teatrit eest Age-Li Liivak, kes kutsuti Peedu kandist just humoorikate
lavastuste prast Jrva-Madise kultuurimaja direktoriks. Eks sealt sai alguse pikem
suhe Alburahva teatriga. Age-Li vedas truppi eest, kuni otsustas selle noorematele
le anda. Nd veab Alburahva teatrit Tiit Tammleht. Trupil on vedanud, neil on
oma sulesepp Kllike Veede, kes on kirjutanud mitu alguprandit just nendele
nitlejatele. Alburahva teatrit vib kohata vljaspool koduvalda erinevate rah-
vamajade lavadel, kuhu neid ikka ja jlle tagasi kutsutakse. Nende tegemisi saab
jlgida ka internetis http://alburt.weebly.com/, http://albuteater.blogspot.com.ee/.
Koorilaulust oli juba eelnevates mlestustes juttu. Nii vime tdeda, et Albu kandis
on laulmine ikka au sees olnud ja lauldud on nii hsti, et iga vimu ajal on suurtel
laulupidudel kidud.
Koolidirektorid, nii J. Raudsepp kui K. Karlson juhtisid ise lastekoori.
1927. aasta 9. jaanuari Pewalehest
vime lugeda, et 9. ldlaulupeole oli end
registreerinud Albu segakoor 30 lauljaga
Jrwamaalt, juh. petaja J. Raudsepp ja
J. Lunts.
A. H. Tammsaare 110. snniaasta-
peva thistati Tammsaare kolhoosis
kultuurselt. Nimelt avati 1988. aastal
pidulikult Albu rahvamaja. Hoone ehitati
misa vana hobusetalli kohale. Uude
rahvamajja kolisid kik kollektiivid, kes
tegutsesid Jrva-Madise kultuurimajas
ja ka need, kes olid oma koha koolimajas
Sangadega saunamees 2016. leidnud. Rahvamaja esimese pooleteise
aasta kohta vime lugeda ajalehest Var-
game veerud nr 3, oktoober 1989.
Kultuurimajas ttab mitmeid ringe. Kauem teistest on tegutsenud nais
ansambel ja nitering. Nende iga knib peagi kmne aastani. Mni aasta noo-
rem, kuid rahva seas kige rohkem nhtud-kuuldud on meie vokaalinstrumen-
taalansambel. Kige jrjepidevamat td teeb nd neljandat aastat alustanud
47
segarahvatantsurhm. Kohe esimesel aastal tantsis ta end rajooni taidluslevaa-
tuse laureaadiks, teisel aastal vitles vlja iguse tantsida Tallinna Lauluvljakul
ja nd on sihiks vetud pseda suvel laulu- ja tantsupeole.
Pidevat td teeb fotoring. Veel kasutavad maja koolilaste
rahvatantsurhm, nitering, aeroobikaring. Td alustas laste peotantsuring,
veel tahaks algust teha daamide aeroobikaga. Sdapeval on saal koolilaste
kehalise kasvatuse tundide ja spordiringide pralt
Nii kirjutas kultuurimaja direktor Leo Valdvee.
Kaja Kraavi (Ktismaa) (snd 1966) mlestused 1980. aastate kultuurielust
Kui ma 1984. aasta 1. augustil Jrva-Madise kultuurimaja juhatajana td alusta-
sin, sain oma esimeseks juhendatavaks kollektiiviks A. H. Tammsaare nim. kolhoosi
naisansambli. Ansambel oli selleks hetkeks tegutsenud juba neli aastat Reet Kaljula
juhendamisel. Igas proovis sai pitud vhemalt ks uus laul ja esinemas tuli kia
kikvimalikel taidluslevaatustel. Kontserte tuli anda samuti igaks thtpevaks,
kll viduphal ausamba jalamil, kll valimistel. Taasiseseisvunud Eestis aastal 1991
vtsime repertuaari juba uljalt isamaalisi laule ja ka vaimulikku kirikumuusikat,
tahtsime vga jululaupeval kirikus laulda. Olime selleks hetkeks saanud kampa
ka neli meest, et oleks ikka korralik neljahlne seade. Kahjuks kirikusse meid esi-
nema ei lubatud, kuna enamus meist polnud koguduse liikmed ega ristitud. Sellest
hetkest hakkas lauljatel motivatsioon langema. Edasi tulid majanduslikult rasked
 Kakerdajate tantsurhm 2014. aastal.

Albu segakoor Sink Sale Proo ldlaulupeol 2014.

ajad, mehed pidid td leidma vljaspool kodukohta. Nukogudeaegseid taidlus
levaatusi enam ei toimunud ja ka kohalikke esinemisi tuli jrjest vhem ette. Nii
see kollektiiv 1990. aastate keskel oma tegevuse lpetaski. 2009. aasta oktoobris tulid
48 49
laululembelised taas kokku ja nii sndis tnagi laulev segakoor SINK SALE PROO.
Kuna lisaks laulmisele armastan ma vga tantsida, ritasin esialgu kaasa la
Aravete segarahvatantsurhmas. Aga et ma ise autot ei omanud, sai see ettevtmine
parajaks katsumuseks. Nii tuligi otsus luua kohapeale oma tantsurhm. Ise ma
tantsurhma juhendada ei osanud, tuli leida petaja. sna raskete lbirkimiste
tulemusena sai meie tantsijate esimeseks petajaks Ellen Kroon Aravetelt, kes oli
selleks ajaks juba 70. aastates eakas daam. Segarahvatantsurhm, kes tnaseks
kannab nime Kakerdaja, alustas tegevust 1986 oktoobris. Erinevalt lauljatest elasid
tantsijad rasked ajad le ja tantsivad tnaseni, pidades juba oma 30. snnipeva. Rahvamuusika ansambleid pilastele ja tiskasvanutele juhendab Kaja Kraav.
Noore kultuurittajana on minu mlestustes thtsal kohal 1980. aastate
diskod. Polnud mingit kvalifitseeritud diskorit, kik kis kohalikul initsiatiivil. Nii saigi toreda kambaga Eestile tiir peale tehtud. Kuigi mina enam lavastustes rolli
Tnaseks juba manala teed linud noored poisid Meelis ja Andres lindistasid siti pole saanud, on just see kollektiiv vanim meie klas ja tegutseb liedukalt tnaseni
salaja Euroopa popmuusikat, et kik vrsked lood ikka diskol klaksid. Kodukootud Alburahva teatri nime all.
helitehnika laoti aiakrusse, millega see Jrva-Madise kultuurimajja veeti, ja disko Tna tegutsevad rahvamajas kooli kehalise kasvatuse tunnid, kooli rahvatantsuringid
vis alata. Muidugi oli repertuaarivalik rajooni kultuuriosakonna range kontrolli (Vargame lapsed ja Vargame noored), nitering (Alburahva teater), segarahvatant-
all ja alati oli oht vahele jda. Aga nneks elasime juba siis maakonna realal. surhm (Kakerdaja), tstetreening. Maja jagatakse raamatukogu, noortekeskuse ja
1985. aastal kutsuti mind niteringi punti. Igal aastal piti ks nidend, mis lasteaiaga. Koolimajas toimetavad veel lastekoorid, segakoor (Sink Sale Proo), kand-
jaanipeval klarahvale ette kanti. See oli vga tore traditsioon, mida siiani kohalik lering (Kannelnaised), ltsaring, rahvamuusika ansambel ning noorte ansamblid.
rahvas taga igatseb. Etenduse pevaks tulid kik koju noored, kes kaugemal pin- Kiki muusikaringe juhendab Kaja Kraav ja noorte rahvatantsuringe Kersti Liivak.
gutel vi kodukohast ra kolinud, vi kes tundsid end kuidagigi selle paikkonnaga Lisaks kasvatab niteringile jrelkasvu Mare Kabel.
seotud olevat. Prast etendust oli alati ansambliga pidu ja kik muu jaanipevale 2010. aastal panid tantsijad, lauljad ja nitlejad seljad kokku ning moodustasid
kohane. ks tore traditsioon sellel kollektiivil olid suvised reisid Eesti vikesaartele. hise organisatsiooni MT Kultuuri- ja Haridusselts ksmts.
 Leegist
Tammsaareni
Aune Suve-Ktt
K olhoos Leek moodustati Albu kla taludest. htede mlestuste jrgi toimus see 27.
detsembril 1948, teiste jrgi kohe prast mrtsikditamist 1949. Kahjuks ei nnestu-
nud tendeid selle kohta leida. Asutamise hetkel oli kolhoosis 34 majapidamist, liikmeid
54, neist tvimelisi 27. Maad oli 631,5 ha, sellest pldu 236 ha, heinamaad 176 ha, kar-
jamaad 128,3 ha. Hobuseid oli 35, lehmi 25, noorloomi 12. Sigu toodi kokku 3 ja kanu 30.
Leegi kolhoosi kontor asus Kukenoosi rehes, kus varem oli elanud Mart Antov. Kla-
kolhoos sai eksisteerida vaid he aasta, mille jooksul oli ametis mitu esimeest: Julius
Pent, Heinrich Mttas ja Arno Ktismaa. 1950. aasta 14. mrtsil liideti Leek Tammsaare
50 kolhoosiga ja kolhoosi kontoriks ji Otsa talu elumaja.
Vello Altmets (snd 1938), mlestused pani kirja Aune Suve-Ktt
Mletan, et vanemad kisid 1949 aprillis kolhoosi koosolekul. Peale koosolekut
rkisid meile, lastele, et nd tuleb meie loomad viia kokku suurtesse lautadesse.
Klvivili, kartul, triistad ja loomad tuli kik kolhoosi ra anda. Kellel talivili
maas, siis see kuulus otsemalt kolhoosile. Kolhoosi Leek kontor oli Kukenoosi rehes,
nendes ruumides, kus elas varem minu vanaisa. Vanaisa Mart lahkus Kukenoosist
1948 kditamise hirmus ning kolis Koltsi meierei taha. Sinna kutsus ta Kaalepi
kolhoosi esimees Peeter Schmidt. Vanaisa oli hea kandlemngija ja see Schmidtile
meeldis. Vanaisa ttas kolhoosis hobuseriistade parandajana.
Kukenoosis peeti igal laupeval koosolekuid, siis lapsi tuppa ei lastud, peale
koosolekut sdi, sealt saime ka meie osa. Saelt (Napu tagant), kditute talust,
toodi Kukenoosi kontorisse mbel. Sgisel saadeti mind isaga Sae pererahva poolt
klvatud talivilja koristama. Koristatud vilja viisime Pendi lauta, kus olid loomad,
seal toimus ka masindamine.
Asta Illaste (Erits) (snd 1931), mlestused pani kirja Aune Suve-Ktt
Algul oli Leegi kolhoosi esimees Ktismaa Arno, mina olin arvepidaja, olin siis
17-aastane. Kuid keegi oli veel enne mind. Siis tuli koolituselt Aino Koitla ja minust
sai Kivime hobusetallis (seal, kus praegu on rahvamaja, misa ajal siduhobuste
tall, kus 19. sajandil talupoegale piitsahoope jagati) tallimees ehk bossubaasi
Snnikuvedu Vsu talus 1964.
direktor. Tle pidin minema hommikul kell 5. Tallis oli 22 hobust, kige noorem
2-aastane tkk. Lindbergi Karla (tema abikaasa Ann tegi kige paremad suured 51
tordid) oli enne mind, aga ta lasti lahti, kuna hobused olid nii snnikused. Siis sain
mina bossubaasi direktoriks. Kaua ma seal kolhoosis vastu ei pidanud, sellest
psemiseks lksin juba 18-aastaselt Lehtse turbarappa tle.
Peale kditamist time koos Truu Riia ja Korva Kollaga (Nikolai toim) Saelt
mbli Kukenoosi kontorisse ja viisime ehitusmaterjali Kivime hoovi. Kukenoosis
oli hes otsas kontor, hobusetall, phukuur, teises viljakuivati.
Leegi kolhoosi lehmad olid kokku viidud Vsu talu lauta. Mletan, kuidas loomad
ei tahtnud kolhoosi minna, hobused hakkasid raviijatele vastu. Ema lks vaatama,
mis toimub, aga meie hobune oli harjunud laste ja naistega. Hiljem kis ema suurest
tallist ikka ise oma looma toomas, et temaga kolhoosi tle minna. Perele ji ks
lehm. Lehmad viidi Pendi juurde (Vsu talu) lauta, kus siis ema neid lpsmas kis.
Kuna talveks loomadele kolhoosis piisavalt sa ette ei varutud, jid loomad
nlga. Mletan, kuidas lehmad aeti Anne rabasse, kuhu nad laugastesse uppusid.
ksikud psesid. Lehmad sai kitega aampalkide klge seotud, et kui nad klili
heidavad, siis enam psti ei saa. Sa ei olnud, aga td oli palju.
Esimene aasta palk oli 12 kopikat normipeva eest, 6 kg sai vilja. Aga minu
ema ei saanud kuidagi 12 tunniga hte normipeva kirja - ta ttas kahe hobusega
terve peva, aga ei saanud tervet peva kirja.
Miks oli kolhoosi nimi Leek? Tuhast tuseb leek. Hiljem oli Tammsaare kolhoosil
kolm osakonda Leek (Albu kla), Tammsaare (Vetepere kla) ja Jri (Pangakla).
Lhikonnas oli ka kolhoos Sde.
 Elvi Sokk (Salmisto) (snd 1932), mlestused pani kirja Aune Suve-Ktt
Leegi kolhoosist mletan vhe, meie pere oli kooliga rohkem seotud. Kukenoosis
elas Antovi Mart, kes oli Ella isa. Hiljem oli Ella juures kolhoosikontor. Kord kui oli
Kukenoosis kolhoosi koosolek, kutsuti meie mamma Anni protokollijaks, seekord
tehti Kivimed kulakuks. Kivime proua saanud selle peale oki ja kukkunud titsa
maha. Schmidti Peeter oli elnud, et las olla ega see raibe sure. Sellel ajal kui seal
koosolekut peeti, siis meie Silviga ning Kivime Aarne ja Olev mngisime heskoos.
Meile saadeti sna, et ema kukkus kokku, viige ta ra. Poisid lksid hobusevank-
riga jrele, et ema koju tuua hirmsa kolinaga, ma mletan. Meie veel lkkasime
vankrit tagant. Me kik nutsime.
Kulaku staatusega kaasnesid krgemad maksud. Arne ja Olevi isa Johannes oli
Eesti ohvitser, isa pidas metsalema ametit, oli vabatahtlik Saksa sjaves, kust
tuli tagasi kahe hobusega. Isa vend oli Jrva-Jaani vallavanem. Ema oli piimanduse
kontrolli assistent.

Kaur Ktismaa (snd 1940), mlestused pani kirja Aune Suve-Ktt

Minu isast sai kolhoosi esimees peale seda kui Julius Pent lks kohalikega tlli ning
sitis siit minema Jhvi kanti. Vahepeale oli paar ndalat esimeheks veel Mttas
Heinrich see oli sja- ja tveteran. Kuid ige pea tehti minu isa Arno Ktismaale
ettepanek.
Isa vttis Lubjaahjult Hiiesalu Hugo kolhoosi, olin ise veel juures kui Hiiesalu
52 53
Alma kis palumas et vetaks. Prast jama kui palju, maakonnast lkati tagasi,
vaata et lasevad lahti, oled ebaseaduslikult vastu vtnud kolhoosi kulaku.
Leegi kolhoosil olid ka nn kauged brigaadid, ks oli Mgede klas ja teine
Napu kandis.
Kolhoos kasutas MTJi (masina-traktorijaam toim.) traktoreid. Kolhoosist
saadeti MTJi juhatuse otsusega Evald Valdvee, aga sellel ji kndmine pooleli, istus
naabertalus ja poisid Lembit ja Kalju siis kndsid.
Annukse talu (Otsa lao juures) olev kuivati ples Leegi ajal maha.
Taludel oli metsat norm, tinimese kohta. Poisid, kes lpetasid 7. klassi pidid
minema metsa tegema. Poisid jid istuma, et ei peaks metsa minema, nhkisid veel
he aasta koolipinki.

Helgi Altmets (snd 1945), mlestused pani kirja Aune Suve-Ktt

Saabusin Albu-maile 1964 jaanuaris, asudes mrtsis tle Tammsaare kolhoosis
pllubrigadirina. Kutsuti agronoomiks, aga sel ajal oli just zootehnik lahkunud
ning tuli tita ka tema lesandeid. Elamist anti kohalike juures.
Jaan Nlve oli asunud kolhoosiesimehena tle 1963 detsembris, tema esimeseks
tks oli lautadele uued uksed ette saada. Kevadel ei olnud klviks ei kartuli- ega
teraviljaseemet. Seda kike tuli varuma hakata, ka vetist polnud. Loomadele ei
olnud sta, metsast toodi kuuse- ja mnnioksi puud lksid elektripostideks , Tammsaare-nim kolhoosi kujunemise skeem.
eriti meeldisid loomadele mnnioksad. Vanapagana tlemine oli, et smiseks

Viljakoristus. Kombainiroolis Lembit Valdvee. Taamal Tornime torn.
54
klbab ka krbes, peaasi et nrimist ra ei unusta. Pldude kohta ei olnud kaarte
ega pinnasuurusi, kik tuli sirkliga le kia. Nlve ise oli erialalt maakorraldaja ja
nii said ige pea pldude suurused kirja ning ka kaardid tehtud.
Teraviljaseemne saime Jneda tehnikumist, kartuliseeme osteti inimestelt,
sltumata sordist. Kuna tehnikat ei olnud, kasutati vetise klvamiseks lennukit.
Minul tuli lennukile lippudega signaliseerida. Lennuvli oli Aru lauda juures, seks
kinnitati lennuk veskikivi klge.
Lauda juures oli snnik kuhjas, ilmselt mitu aastat pldudele viimata. Snnikut
oli, aga snniku-laotajat ei olnud, buldooseriga lkati snnik plaadile, pllul sellelt
maha ja siis hiljem buldooseriga laiali.
Siis oli kontor Otsa talus. Jaan Nlve saabudes oli tlistele 1962. aasta palk
maksmata. Jaan hakkas seda jaokaupa vlja maksma. Siis oli brigadiri kuupalk
30 rubla (leib maksis 12 kopikat).
Esimeseks ehitustks oli karjalautade ehitamine, loomad olid vanades talude
lautades. Tukarja sellel ajal ei olnud. Kui Smeri Elma 1966. aastal zootehnikuks
tuli, hakkas ta tukarja aretama. Noorkarja arvestus oli tegemata, vasikal oli kirjas
vaid ema nimi. Sisse sai ostetud tupullid, viie plvega saime kokku Eesti musta-val-
gekirju karja. Lps toimus algul ksitsi. Tehnika oli, aga les polnud pandud. Elma
lasi masinlpsiga Aru vanas laudas 1966 alustada. Loomadele allapanuks pandi
Tindisaare rabast toodud turbaptsid.
Sellel ajal oli veel kanala, mis asus Mnni klje all. Lambakari likvideeriti 1963.
aastaks. Nlve Jaan pani suurt rhku karjamajandusele ja tegi suured sigalad.
Hobustel oli kaua thtis roll, paljud td tehti hobustega. Nad vedasid farmides sta
ktte ja snniku vlja. Ka kartulivtt ja heinategu kis hobusega. Linttraktoriga veeti
heina ja rabast turvast. Heinapress saadi 1966. aastal. Aru laudas oli hobune tl
pikka aega. Viimane kolhoosi hobune oli kuni 1996. aastani Krasavini Alfredi kes.
Viljasorteerimise sorteeri ei olnud, kogu vili sai sorteeritud ksisorteeriga, mida
oli raske vndata.
Kombaine oli kaks, koristati oktoobri lpuni kuivatit ei olnud, ei saanudki
rohkem korraga koristada. 1964. aastal kuivatati vilja lageda taeva all. Aita polnud,
kus vilja silitada, see jaotati vikestesse aitadesse laiali (kiriku juures, Karbil jm).
Salvedesse tassiti ksitsi. sel oli klm ja vili klmus kombaini punkris hommikuks
ra. Kukenoosi ait ja kuivati said valmis 1965.
Kartulid pandi kuhjadesse. Talviti oli tohutu lumi, kartulikuhjadel olid harjad
vaid aimatavad, klma polnud karta, tuli kontrollida et kuumaks ei lhe.
Lbi aastate oli suur teema maaparandus. Tde tellijaks oli kolhoos, suure
projekti jrgi tegeles maaparandusega EPT. Tnu Otsa ja Haavasaare objektidele
said loomad sta kvasti juurde. Maaparandusega alustati esmalt olemasolevate
pldudega aeti kivid kokku ja veeti pllu serva, vikesed talude pllulapid tehti
kokku suurteks pldudeks. Siis mindi soo peale 1960. aastatel alustati ja tid 55
tehti 1980. aastateni.
Inimesi oli palju eraldi olid karja- ja pllubrigaadid.
Vabaaja veetmiseks tegime Vahu alla vrkpalliplatsi, eks vrgu ja pallid pidime
ise otsima. Aastatega paranesid tingimused ja hakati tegelema paljude harrastus-
tega. Kui keegi tuli vlja tegevusideega vi kutsus les minema kolhoosi esindama,
oli see siis vrkpalli- vi mlumngus, kohe tuldi kaasa. Ka kik thtpevad, mida
thistati, olid rahvarohked ja sisutihedad.
Tammsaare kolhoosi tle tulles ei olnud siin midagi peale inimeste ja nende
ttahte. Kik tuli tasapisi.
 Misahoones olnud kooli pdsid Jaan Nlve ja ile Kalme korras hoida ning
remontida vastavalt tolle aja vimalustele. 1980. aastatel kasvas 3-klassiline kool
9-klassiliseks. Kui liikusid mtted uue koolimaja ehitamisest, oli ks selle vastu vitleja
Jaan Nlve just Jaan Nlve, toetades misahoone restaureerimise ideed.
Jaan Nlve toetas t- ja puhkelaagrite korraldamist, mis olid noorte hulgas vga
(19272016) populaarsed. Hommikul tehti neli tundi td ja laagri lppedes sitsid noored vga
erinevatesse kohtadesse ekskursioonidele. 1978. aasta 9. mail korraldati esmakordselt
Tammsaare laste jalgrattavistlust. Igal kevadel samal peval erinevates vanuserh-
Helgi Altmets, Elle Mae ja Aune Suve-Ktt
mades laste mduvtmine oli oodatud ja osavturohke vhemalt 10 aastat.
A. H. Tammsaare nimeline kolhoos osales kolhoosidevaheliste objektide rajamisel,
nt Aravete lasteaed, Nelja Kuninga hotell, Narva-Jesuu puhkekeskus, Paide Kultuu-
rikeskus jne.
Jaan Nlve oli peremehetundega mees, kes oli kolhoosis kigega kursis. Esimehena
oli ta rahulik, arutas sbralikult kik lbi. Igahtused nupidamised visid minna ge-
J aan Nlve tuli Albu kanti elama 11. det-
sembril 1963, asudes tle A. H. Tammsaare
nimelise kolhoosi juhatuse esimehena. Sel ajal
daks, aga ta suutis alati kik rahulikult kokku vtta. Tema enda tpevad lppesid
teiste omadest palju hiljem ja hommikul teatavaks tehtud otsused olid phjalikult
oli majand rajooni viimaste hulgas. kaalutletud. Jaan ei andnud kunagi kohe vastust, ta mtles kik enne lbi ja tles siis
Jaan Nlve eestvedamisel hakkas piirkond oma seisukoha.
aktiivselt arenema. 1960.1980. aastateni Kolhoosi ttajatel vimaldati mitu korda kuus kia erinevates Eestimaa teatrites.
ehitati kolm kuivatit, neli karjalauta, ks siga- Paar korda aastas korraldati turismireise erinevatesse sotsialismimaadesse. Paljud
lakompleks, kaks tkoda. Vanadesse misa ttajad said vimaluse tervist turgutada sanatooriumides. Misas viidi lbi hiseid
56 57
abihoonetesse rajati ladu, kuivatid, kontor, pidusid, millest meeldejvaimad olid kindlasti likuspeod.
kauplus-skla. Ka rahvamaja ehitati vana Jaan Nlvel toel said alguse Krvemaa mngud, kus osalesid lisaks Aravete KETE,
siduhobuste talli kohale. Ehitati Mnni asum, Aravete kolhoos, Lehtse kolhoos, Jneda sohvoostehnikum ja Kaardivelase kolhoos.
mis oli Eestis kaunim omasuguste hulgas. Iga kord kui keegi kis kohalikku rahvast esindamas, tundis Jaan huvi, kuidas lks
Lisaks eramuid Albu ja Peedu klas. ja mis toimus. Alates 1983. aastast llitati Krvemaa mngude kavva ka Tammsaare
Endise Tapa rajooni maakorraldajana tun- rahvamatk. Pris esimese rahvamatka kohta kaheldi 1968. aastal rajoonivalitsuses, kas
dis Jaan Nlve pllumajanduse eriprasid. Ta Tammsaare ikka oli selline mees, kelle prast tasub sellist matka le raba korraldada.
teadis kiki kolhoosi pldusid ning seisis maa- 1978. aastast sai matkast tnapevani kestev traditsioon. Parimatel aastatel osales
parandusprojektide eest Vetepere, Jevlja, matkal le 1000 inimese. A. H. Tammsaare 100. snniaastapeva thistati siinkandis
Otsa, Haavassaare, Anneme, Mnuvere-Kesa, vga suurejooneliselt ning paljude erinevate ettevtmistega. Alguse sai ka Tammsaare
Arapere, Lehtmetsa. nimeline kirjanduspreemia, mille rii liige oli Jaan Nlve rohkem kui 30 aastat. A.
Kolhoosi piimakarjas oli le 800 lehma, noorkari koosnes umbes 1300 loomast, H. Tammsaare nimeline kolhoos sai aastakmnete jooksul korduvalt heakorra ja tule-
sigalas oli 4000 siga. Jaan Nlve kontrollis piimaraamatus iga pev kik numbrid le, muslikkusse preemiaid.
hoides vga tpselt silma peal, millal ja miks toodang langes. Loomadel pidid olema Aastakmnetega ttas Jaan Nlve mahajnud kolhoosi les tunnustatud A. H.
head tingimused, kski loom ei tohtinud surra. Kigel hoidis ta isiklikult silma peal. Tammsaare nimeliseks kolhoosiks ning teda tunnustati korduvalt tubli t eest. Jaani
Siinsete pldude kartul viidi otse Moskvasse ja lausa Kuubasse. kaasaegsed hindavad tema juhtimisstiili vga krgelt ning kiidavad teda kui tugeva
1970. aastal hendati A. H. Tammsaare nimeline kolhoosiga Spruse kolhoos. kogukonna alustala. Kogukonna tegevust hakkas alates 1989. aasta aprillist kajastama
Aktiivses arengus olev kolhoos pakkus paljudele noortele td. Parimal ajal oli kol- kolhoosileht Vargame veerud, millest hiljem kasvas vlja vallaleht Kodukaja.
hoosis tl le 400 inimese, suur osa olid neist noored pered. 1978. aastal Vargamed 1992. aastal alanud maa- ja pllumajandusreformi algul oli Jaan Nlve ks Tamm-
klastanud inimesed kommenteerisid, et nad ei ole mujal ninud nii palju lapsevank- saare osahingu asutajatest ning kuni 1998. aastani juhatuse liige.
reid kui siin Mnnil. Kolhoos saatis noori eriala ppima ning maksis lisastipendiumi, 2015. aastal omistati Jaan Nlvele Albu valla aukodaniku nimetus.
et noored tagasi tuleksid.

Vanad ajalehed
jutustavad
Kiri Albust
Toimetusele kirjutatakse asjaloost, mille le riiklistes huvides ei saa vaikida:
2. veebr. kutsus Albu misnik Harpe misateenijad kokku ja tles nad teenistu-
sest lahti, ksutades: kirjutagu nd paberile alla, et prast enam vastuvaielusi ei
tuleks. Paber oli terve suur kirjapoogen, esimese klje peale kirjutatud umbes kaks
tolli levalt relt allapoole jrgmised snad: 2. veebr. kunni 23. aprillini lahti las-
tud. Allakirjutust nuti aga igahe kest neljanda leheklje peale. Mis mttes aga koolile kino saamisest, tema thtsusest ja mistmisest. Kinoaparaat pidas rahuldavalt
58
rtel kolme esimese klje peale kirjutada ei kskinud, on tema saladus. Teenijad
muidugi ei kirjutanud, eldes, alati olete les elnud, ei ole ilmaski allkirju nutud,
on les eldud, olgu, teame seda ilma allakirjutamata ka. Rtlil on teenijatele pool
viljamoona maksmata ja palju muud. Mees pab, et aga misat oma kes pidada,
kus pllupidamine muidugi juba pris kngus ja suur osa pldusid stis, et aga veel
misast viimast vlja vtta. Riigikogu valimiste eel sitis Harpe mda klasid ringi
ja proua ka, andsid endi erakonna programmilehti, mitme mehele raha andes, kla-
des, kes ise tunnistavad, et Harpe olla neile raha annud. Misateenijad, kes number
6 panid, said puuda nisujahu ja mnda muud, kuidas kellegagi kokku lepiti. Tagajrg
oli, et Asutava Kogu valimistel sai Balti erakond 7 hlt, nd riigikogu valimistel
Balti erakonnal Albus 74 hlt!
Albu mis on tarvis ajaviitmata rahva ktte anda; ringkonnavalitsejal rohkem
silmad lahti pidada, et neks, mis Albu misa majapidamises tehtakse.
Maaliitlased kurdavad, et kui mis rahvale antakse, kuhu siis oma kartulid paneme?
Eks vabrik jb ju alles ja pllumeeste kogu mehed, ehk mni teine rhm rendib riigi
kest vabriku ja ajab viina, ning vedagu selleks kartulid, niipalju kui kulub, nd saame
ise kigega valmis. Piinajatest tuleb meil, kui katkust eemale hoida, sest nemad on
alati valvel ja valmis hppel, et noort Eestit kukutada oma landesveeriga ja jlle saaki
saada, mis rahvalt rvitud, kuhu nad oma verd ega higi ei ole valanud. Selleprast,
silmad pidage lahti vrnhtuste juures!
Waba Maa, nr 49, 23. veebruar 1921
Enne ei judnud misnik, nd juab asunik
Albu asunik Korva ti omale linud ndalal isesitja hes rehepeksumasinaga. Ost
on tasutav jao kaupa 5 aasta jooksul. mbruskonna pllupidajad kasutavad selle
tjudu kll hmeelega, aga vangutavad pd, et kas ta end ka tasa teha suudab.
mbruskonnas on nd kaks isesitjat ja neli veetavat rehepeksugarnituuri. Viimaseid
panevad kima katel, mootorid ja traktor.
Ndalaleht Jrvamaa, nr 33, 28. august 1925
Kino Albus
Albu algkooli hoolekogu korraldas kooli ruumes 28. mrtsil k.a. esimese kino htu,
maakonnavalitsuselt saadud aparaadiga. Aparaat seisis juba linud aastast kasuta-
mata, sest puudus dnamo elektrivoolu saamiseks. Koolijuhatusel lks viimati korda
tarvilikku summat kokku saada, millega nd dnamo muretseti. Pev sai koolile
pidupevaks. Saal oli kaunistatud piltidega haljaste okstega, ning moodne elekt-
rivalgustuski ei puudunud. pilaste oli hinnata etendus peale lunat, kus nidati
Suhkrutstus Havai-saartel ja lpuks naljapilt.
htul oli hinnaline etendus. Alguses tegi koolijuhataja lhikese levaate Albu
59
vlja oma esimese proovi. Kinohtust osavtt oli rohke ja kool omas kena summa,
millega kavatsetakse mootori osta.
Ndalaleht Jrvamaa, nr 27, 9. aprill 1926
Joomingud koolimajas.
Albus olla haridustempel krtsiks muutumas
Meile kirjutatakse:
Albu algkool asub endises Albu misa hrrastemajas. Maja on kaunis vana, sel-
leprast ka ta korrashoidmine maksab vallale suuri summe. Igatahes mitmekordselt
rohkem, kui see uue maja juures oleks. Maksumaksja kodanik saab aru, et kooli le-
valpidamine kalliks lheb, aga tema mistab ka, millest see tingitud.
Millest aga lastevanemad ja teised kodaniku vaikides kskikselt mda minna
ei saa, on see, et kooliruumides harrastatakse aegajalt koolijuhataja eestvttel ja kaa-
satmbamisel olengute korraldamist, mida mbruse elanikud prassinguteks ristinud.
Olengud on sarnased, et peategelased tihti teisel peval endid pargis psastes leiavad.
Kooliruumid on sarnastel htutel tis tubakasuitsu, tihti saavad lhutud uksed ja aknad,
kannatab koolimbel. Muidugi on ruumid soojad ja valged valla kulul.
Viimane seesugune oleng oli phade aegu. Noori inimesi oli kogunud kooliruu-
midess kaunike hulgake. Tantsiti ja lbutseti kikides ruumides. Ainult ks ruum oli
 kooli juhataja poolt okupeeritud. Ukasel seisis keerub, kes selle eest hoolitsema
pidi, et soovimatu silm ruumi saladusse ei tungiks. Ruumist vljus tuikuvaid spru
ja tegelasi.
mbruskonna elanikkude soov on, et sarnased prassimised kooliruumides kaok-
sid. Haridustemplit ei tohi krtsiks lasta muutuda.
Jrva Teataja, nr 5, 13. jaanuar 1931
Ringi mber Jrvamaa
Albu asunduse maareformi 10 a. juubelit phitseti 20 skp Albu koolimajas. Koos oli
ligi 300 pllupidajat. Sndmus algas jumalateenistusega J-Madise koguduse p. A.
Wieckmani poolt. Asunduse parki istutati tamm maareformi mlestuseks. Jrgnevast
koosviibimisest vttis osa le 150 pllumehe. Pidustustel knelesid rkl (riigikogu
liige toim) A. Suurkivi, rkl A. Tobro ja teised. Tervitusi eldi pikk rida: riigikogu
pllumeeste rhmalt, maakondade pllumeeste keskkorraldustelt, Albu ja Aravete
pllumeeste kogudelt, J-Madise haridusseltsilt, Aravete tulet. hingu Albu osakon-
nalt, noorte maatulundusklubilt, Aravete piimahingult, naiskodukaitse Albu osak.,
vabadussjalaste liidu Albu osak. ja Aravete tulet. hingult. Aktust kaunistasid
J-Madise haridusseltsi muusikakoori ja segakoori ettekanded.
60 Jrva Teataja, nr 137, 24. november 1932
Liinilennuki hdamaandumine Albus
Albu vallas, Panga kla lhedal maandus Rukki talu pllule Derolusti liinilennuk
B-424, mida juhtis Nuk.- Vene kodanik Sergei Maksimov. Lennukis sitis reisijana
kaasa Robert Tapser, ning peale selle oli kaasas ka post ja pagas.
Lennuk vljus Leningradist, vttes sihi Tallinna peale. Juhi seletusel eksinud ta
udus, ning hu phjavooludest kandus masin igest lennusuunast krvale. Mrga-
tes igest teest krvalekaldumist, ei julgenud juht enam lendu jtkata, vaid hakkas
kohe maandumispaika otsima. Hdamaandumist sundis aga eriti ette vtma vhene
bensiini tagavara.
Hdamaandumisel said vigastada lennuki tellikud, muidu aga lks kik nneli-
kult. Reisija hes postiga toimetati autol Tallinna, kuna lennuki vigastused kohapeal
parandati.
Postimees, nr 275, 8. oktoober 1934
Nukogude Vene lennuki hdamaandumine Pangaklas
Laupeva htul umbes kella 5 ajal maandus Albu vallas, Pangakla lhedal Rukki
talu pllul Nukogude Vene lennuk B-424. Lennukit juhtis vene lendur, kuna reisi-
jaks oli ameerika insener. Hdamaandumine sndis mooririkke tttu. Lennuk tuli
Leningradist ja oli teel Berliini.
Jrva Teataja, nr 119, 8. oktoober 1934
Kaitseliit sai maad
Albu vallavolikogu poolt on otsustatud anda kohaliku kaitseliidu ratsarhmale
endisest Albu misa koolikrundist umbes vakamaa maad. Seega on kaitseliit omale
saanud kindla ppeplatsi ja htlasi ka maja ehitamiseks aluse.
Postimees, nr 20, 22. jaanuar 1936
Uus autobuseliin Jrva-MadiseAegviidu vahel
Arvestades mbruskonna elanike vajadusi, avatakse alates 1. oktoobrist uus auto-
buseliin Jrva-MadiseAegviidu vahel, kus hendust peetakse iga pev peale pha- 61
pevade. hendus on korraldatud nii, et J-Madise mbruskonna elanikel hlpus on
pseda Tallinna rongile ja tagasi. Hommikul vljub autobus J-Madiselt kell 5.30,
peatub Albu asunduses, Albu-Peedul, Lehtmetsa-Ristil, Jnedal ja Aegviidu Turistide
kodu juures, judes Tallinna rongi ajaks Aegviidu jaama. Aegviidust tagasisit toimub
htul kell 18.00, mis vimaldab autobust kasutada Tallinna ja Tapa poolt saabuvate
rongide reisijail. Liinipidajaks on A. Prn Tapalt.
Jrva Teataja, nr 110, 23. september 1938
Omnibused koosklla raudteega
Uus siduplaan raudteel ja omnibuseliinidel hakkab kehtima 15. maist. Muudatusi
o-. Mootori liinidel.
Seoses Tapa liinide rhma omandamisega on pikendatud senist Anija-Raudoja
liini Jrva-Jaanini. Sel liinil teostub hendus Tallinnast Aegviitu, peatusega Aeg-
viidu turistidekodu juures. Selle krval toimub veel hendus kolm korda ndalas
Jrva-Madise ja Aegviidu vahel erihendusena, ja AegviiduJrva-MadisePaide
liinidel le Albu ja Lehtmetsa.
Uus Eesti, nr 128, 12. mai 1939

Rahvas
on rkinud
Jaanipevapeod misas
Kaarelson olli Albu misa valitseja. Tegi suured peod jaanipeval Keldrimel. Rahvas
vis viina ja lut juua kuipalju tahtis. Lastele loopis kompvekke laiali. Tegi mitmed
mngud. Tegi suure keeglivljaku. Mngiti ja visteldi kotisjooksmises, ronimises ja vabrikust tuli, see lks mda torusid Keldrimele, seal oli viinakelder. Praak lks
muid mnge. Auhinna sai, kes vitis.
Helene Laanemets (69 a), 1965. RKM II 194, 163/164 (5)
62 Minu isa rkis, et misas oli jaanipidu misavalitseja maja ees. Igaks vttis kausi
kaasa, sest peo ajal jagati misarahvale suppi. Lisaks sai ka viina ja lut. Misa noor-
hrrad mngisid geilpalli. Tuld seal ei tehtud.
Lydia Lippasaar (snd 1921). les kirjutanud Ester Valdvee 2007. aastal
Salakigud
Albus kooliajal oli teada, kus lks misa pargist alla auk. Sealt pidi minema kik
Kukenoosi rehe alla. Seal oli mingi madin ka olnud ja selle madina kohta on kivi. Albu
misa viinakelder oli allpool je res. Sinna lks misast maa-alune tee ja knkake esimese Eesti Vabariigi ajal. See kukkus kokku 1946 vi 1947 Keldrime pllule. See
oli je res. Selle nimi oli Musumgi, me kisime seal ppimas. oli 18 m puutorn, ristikujulise kujutisega torni tipus. 1960. aastate alguses toodi
Luule Valdvee (snd 1937), 2003. EFA II 45, 168/169 (1)
Rgiti, et nii koolimaja pningul kui ka keldrikikudes liikus ringi vana Douglase
vaim, mis tegi need paigad laste jaoks vga mstiliseks ja isegi hirmuratavaks.
Lisaks kis ringi legend, et ks keldriseintes olevatest kuni 2m sgavuseni ulatuvatest
niidest oli tegelikult kinnivarisenud kik, mis viis jeni. Enne kivisilda oli jes ks
ringikujuline laiend, keskel saarekene. Selle peal olla vanal ajal olnud misnike saun
ja mda maa-aluseid kike saanud misnikud tulla saunast peamajja ilma nina ue siis Parve Liisi majast mda, le Knissaare ja vikse soolaigu Vulbile ning siis piki
pistmata. Seda kiku on paljud tulutult otsinud
lle Kaldre, 2017
Misnike kabel Kabelimel
Kabelimge ma tean. Siis oli Lilleberg misnik siin ja tema ehitaski Albu misa juurde
selle kabeli, sest ta ttar suri noorelt ra ja ta mattis ttre siia Kabelimele ja ehitas
kabeli mber. Aga kui siit ra lks, siis andis vimehele selle misa. Ja lks siit ra ja
siis jlle vttis selle ttre lesse. Minu isa veel rkis seda ta oli ka selle lesvtmise
juures. Niiviisi oli, et tinutatud kirstus viidi see ttar siit ra. Ennem oli see vga ilus,
see kabel. Sel olid kik teed sisse aetud, nagu eldi: uulitsad. Lilled kasvasid kik igal
pool. Kui mina pris laps oli, niisuke 67-aastane, siis, kui sugulased kisid meil klas,
siis me alati kisime seal. Leeriphil, ehk jaanilaupeval, siis me ka kisime alati seal
Kabelimel. Linnarahvas tahtsid seal jalutamas kia.
Lydia Lippasaar, 2003. Arad veed ja salateed lk 91
Albu misa viinavabrik
Albu misal oli je res viinavabrik. le je oli viinameistri maja. Viin, mis viina-
nuumapullidele, je res, kus misal suur karjatall oli. Kik pullid osteti sisse alati
Prnumaalt. Viina aeti kartulist ja viljast.
Viinavedu kis hobustega, suurte vaatidega. Igal mehel oli ks vaat peal ja nen-
dega mindi Aegviidu raudteejaama, thjendasid seal ra ja tulid oma vaatidega tagasi.
63
Kui nad viinaga minema hakkasid, olid naised suure silla all pudelitega ootamas. Ja
mehed, niikui vaadi peale said, hakkasid ruttu aukusid puurima vaati. Selleks ajaks,
kui naised tulid, said kohe pudelid tis. Prundid pandi ette, mis selle jaoks olid juba
kodus valmis tehtud, puuri jrgi parajad.
Lydia Lippasaar (snd 1921). les kirjutanud Ester Valdvee 2007. aastal
Tornime torn
Albu triangulatsioonitorn (kasutati maamdu- ja kaardistustdeks toim) ehitati
maiphade paiku sdurid torni ehitama. Elasid telkides. Nad tegid maa peal torni
valmis ja vintsiga tmbasid torni les.
Vello Altmets (snd 1938). les kirjutanud Ester Valdvee 2008. aastal
Jalgtee Jnedale
Vulbi oosi mda kis Albu rahvas Jneda jaama. Albust viinavabriku juurest le je,
oosi Jnedani.
Kaur Ktismaa (snd 1940). les kirjutanud Ester Valdvee 2013. aastal
 SISUKORD

3 Eessna
4 Lhike levaade Albu valla kujunemisest
7 Albu kla ldiseloomustus
9 Albu kla aegade tmbetuules
19 Albu mis klaelu mjutaja lbi sajandite
29 Hariduselust Albus
42 Seltsielu Albu klas
50 Leegist Tammsaareni
56 Jaan Nlve
58 Vanad ajalehed jutustavad
62 Rahvas on rkinud

64 Kasutatud allikad
Ajakaja. 2001. Albu Phikooli pilasalmanahh
Ajakaja. 2011. Albu Phikooli pilasalmanahh
Ajakaja. 2016. Albu Phikooli pilasalmanahh
Ajaloolised katastrikaardid. Skemaatilised
kaardid XI-40 ja XII-40. 1938. Maa-amet
Albu misa asunike koosoleku protokoll 1922.a
Jrvamaa muuseum PM _ 2618:10 ArD 384:10
Albu misa kontseptplaanid (misasda). 19.saj
II pool. EAA.3724.4.382 leht 19
DIGAR Eesti artiklid https://dea.digar.ee/cgi-bin/
dea. Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti NSV Paide rajooni Tammsaare-nimelise
kolhoosi kroonika I osa 19491970
Kalda, Anitra. 1997. Albu misa ajalugu.
Seminarit. Tartu likool, ajaloo osakond
Kivikas, A. 2009. Murrang. Eesti Pevaleht AS
Liivak, K. Albu kooli ajalugu aastatel 19501960.
Diplomit. Tallinna Pedagoogikalikool
Niinsalu, Gustav. Albu klade ajaloost. 1959.
Eesti Rahva Muuseum. KV 93
Paas, L. 1991. Leheklgi Albu kooli vanemast
ajast. Uurimist. Albu Phikool
Preesalu, E. 1994 Mda kodukandi radu.
Pae, T., Sokk, H. 2007. Jrvamaa. Loodus, aeg,
inimene
Remmel, M.-A. 2004. Arad veed ja salateed.
Jrvamaa kohaprimus
Sild, O. 1928 August Hermann Francke mjud
meie maal
Sokk, H. 1996 Noppeid valla ajaloost
Sokk, H. 2002 Omavalitsuste kujunemine
Jrvamaal
Tnisson, E., Tarvel, E., Toska, G. 1999. Jrvamaa
aastal 1939 ja nd...
Valdvee, L. 1998 Albu mis lbi aegade.
Uurimist ajaloos. Albu Phikool
Vargame Veerud. 1989. A.H.Tammsaare nimelise
kolhoosi infoleht nr 3
Vargame Veerud. 1989. A.H.Tammsaare nimelise
kolhoosi infoleht nr 4
Vargame Veerud. 1991. A.H.Tammsaare nimelise
kolhoosi infoleht nr 12
nilane, E. Ajalooline suuline traditsioon Jrva-
Madise kihelkonnast. 1930. Eesti Kirjandus
muuseum (EKM). F. 199. M 48