Professional Documents
Culture Documents
Mapuzugun
Amulechi kzaw wirilkawe mew
Equipo Autora:
Ernesto Huenchulaf Cayuqueo
Prosperino Huenupil Liguempi
Lila San Martn Recabal
Jeannette ancupil Curimil
Valeria Iturriaga Berros
Paulina Infante Lorca
Equipo Editorial:
Javier Quidel Cabral
Jimena Benavides Machuca
Juan Tapia Santibez
Mara Magdalena Browne
Ilustraciones:
Alejandro Ortiz
Daniel Blanco
July Macuada
Soledad Sebastin
Juan Jos Fernndez
Loreto Salinas
Diseo:
Mara Jos Garrido Bermdez
Manuel Madariaga Ardura
Produccin General:
Pehun Editores
Impresin:
Trama Impresores S.A.
Tiraje:
15.000 Ejemplares
E
l Programa de Educacin Intercultural Bilinge del Ministerio de Educacin ha iniciado
un camino hacia la enseanza y aprendizaje de las lenguas Aymara, Mapuzugun y Que-
chua, dirigido a nios y nias indgenas y no indgenas que estudian en las escuelas bsicas
del pas.
El desafo para la elaboracin de este texto fue intenso, ya que uno de los elementos culturales
ms importantes de los pueblos originarios en Chile es el carcter oral de sus lenguas, pues a
travs de ellas se transmiten los conocimientos, la historia, las luchas, los sueos y esperanzas.
Por esta razn, el presente texto de estudio contiene actividades con nfasis en la tradicin oral
y en el desarrollo de la oralidad.
Respecto del desarrollo de la escritura y teniendo presente que esta habilidad es un hecho social,
no natural, hubo que buscar estrategias que emanaran de las propias comunidades donde ha-
bitan los estudiantes. La propuesta que se plasma en este texto es, precisamente, considerar a la
escritura como un producto cultural y no una traduccin literal impuesta del castellano.
Sabemos que nunca la tarea es perfecta: haremos los esfuerzos para que los prximos textos
escolares sean an ms pertinentes, ms completos, ms tiles y ms hermosos.
Ministerio de Educacin
Gobierno de Chile
Santiago, mayo de 2013.
T
fachi Programa Educacin Intercultural Bilinge coneltulelu Ministerio de Educacin
mew, rf fewla kpalechi zugu educacin Chilena mew, llituy kie rp chew i kimeltu-
geal ka kimgeal fillke kewn Aymara, Mapuzugun ka Quechua, mapuche pichike wentxu
ka pichike zomo geal, ka mapuche genolu chilkatulelu chilkatuwe bsica mew melellelu tfachi
pas mew.
Tfa unegechi kewn, rf feigel cheam kishu i tuwn mew, ka rume falin zugu gey kom pu fillke
melellechi che mapu mew. amnual tfa Estado mley i kellual koneltuafiel. Fey mew tfachi
chilka mew, ayifuyi tai pu pichike wentxu ka pu pichike zomo poye-eal ka kim kima-ael rf
tunten fali i kewn egn.
Tai pewmayeniefiel tfachi chilka rume ftxa kzawyefiyi ta wiriafiel, fillke mapuche meleyelu
tfachi Chile mew kay, re i rulpakewn mew, re gtxam mew entuign i kimn, i kuifike ru-
palechi zugu, i weichan, i pewma ka chem i ayinien egn. Fey mew tfachi chilka niey pepi-
lkantun kzaw chew i mlen gtxam ka i amu yenierpuall i rulpa kewn gtxamkawn mew.
Tfachi wirinkantun zugu rakizuamniefiel mew tfachi pepiluwn kom che i kimaal, kizu eluw-
nulu kay. Kintuyin gnen chumuechi llitual, tfa kishu i txipamum, i tuwmum pu chilkatufe.
Feimew tfachi chillka rakizuamyey i tukulpaniepayal rf mapuche rakizuam, i winkawnual
kimn wirintukugele mapuche rakizuam.
Inchi mew kay kzawpienieafiyi i zewmanierpual femuechike chilka, kom enseanza bsica
gerpual, pewmagele wechulerpuayin tfachi kzaw mew, kellual ka kishu i falintuwal kom pu
chilkatufe mew.
Kimiyi i rf nor txipakenun ta kzaw, welu txokituayi i zoy kme txipayal kakelu kpalechi
chillka, ka tai zoy rf yenieal kizuke i mapuche rakizuam, ka zoy i azelkaleal.
Tai pu pichike wentxu ka tai pu pichike zomo mlelu chilkatuwe ruka mew, wewniegn i
nial tfachi chilka.
Ministerio de Educacin
Gobierno de Chile
Santiago, mayo de 2013.
Unidad 1
Escucho a mis abuelos 9
Unidad 2
La hora del epewtun 23
Unidad 3
Cantemos todos juntos 37
Unidad 4
La naturaleza me habla 51
Unidad 5
Saludos y consejos para todos 65
Unidad 6
Epew de montes y mar 79
Unidad 7
Ritmos e instrumentos de mi tierra 91
Unidad 8
A qu jugamos hoy? 107
Unidad 1
Allktuken tai pu lhaku 9
Unidad 2
Fewlallechi puwi epewtuam 23
Unidad 3
Kom txr lkantuyi 37
Unidad 4
Mapu ta zugukenew 51
Unidad 5
Chaliwn ka glamtun komchegealu 65
Unidad 6
Mawiza ka lhafkenh epew 79
Unidad 7
Tai Mapu i l ka i fill ayekawe 91
Unidad 8
Chem awkantuayi fachi anth am? 107
Ti pu pichikeche wallpa
anleygn.
Ti pu pichikeche kfkleygn.
10
Ti pu pichikeche azkintuniegn
ti fcha che.
Ti pu pichikeche rgkygn
ka legn.
11
12
Gtxam
Zugun
Kimn
13
Zuguge
Lhelige
Allktuge
14
Mari mari aa
15
Zuamnieymi:
Kolotun Nhamel chew i
wirintukuam zugun
Fillke wiriwe kolotupemum
Katxkawe
Pnantukuwe
16
17
18
Challa _e _e
Karu _a _a
Kelle _i _o
Ilho
_a _u
20
Weny
uke_e
uke
Malle_e
Malle
21
Age Y
_a _e
Nhamnh Anka
22
Unidad 2
epewtuam
La hora del epewtun
23
1 2
24
Unidad 2
Mrcalas con un .
25
26
Unidad 2
Pedro epewtuy
Millaray epewtuy
Kimeltuchefe epewtuy
27
Millaray
Elikura
Raymapu
28
Unidad 2
y apellidos mapuche que conozcan aqu. Pregntales si saben su
signicado.
4
29
30
Unidad 2
Txapial
Pagi
Kawfemil
Kollof
31
Kama Ufisha
Malen Pakarwa
32
Unidad 2
Cuenta las vocales que encuentres en las siguientes palabras. Luego
escribe la cantidad en los recuadros.
Pagi
Anth
Kyen
Kimeltufeche
Gr
2 a e i u
33
Rayen _ _e
Relmu _a _e
Kyen _e _u
34
Unidad 2
Mank
M
Ma
aank
nk _l _f
L _k _nk _r
L _qk _y
35
Unidad 3
37
Wiol Txipantu
Akuy ga akuy
Wiol txipantu ga
Wiotuy ga.
Altuy anth
Pitituy punh
Akuy ta maw
38
Unidad 3
Kintufige kieke zugun konklelu ti l mew?
39
40
Unidad 3
Chem chi zugul ayelkawe mew rekl lafuymi tfachi l am?
41
May
Nu
42
Unidad 3
Apolen prakey wellilen nagpakey. Chem am?
43
44
Unidad 3
45
Tx N G L
W Tx
A P
46
Pichi achawall
Unidad 3
Pichi achawall tukulu
ko ko ko ko ko ko ko.
fuente: www.serindigena.cl
Achawall
47
T_hol
Thopel
T_hn
48
txewa - lhewfu
Unidad 3
F_eyti chi
wagkmekey.
T_i
_rume _azy.
49
Unidad 4
51
52
Mee mee
Unidad 4
Plala plala
Kosh kosh
Muuuu
53
54
Unidad 4
Chem zugun mlelu mapu mew kimtufimi tfachi ayelkawe zugu mew?
55
Weyelkantun
Lefkantun
Rukakantun
Folitatun
56
Awukatun Kzaw
Unidad 4
57
58
Unidad 4
Kimtufimi kieke zugun?
59
Apolhfige ti zugun.
Completa la oracin.
Ketxopillan
Llapz
Unidad 4
Rayen
Ketxopillan
Llapz
Rayen
61
R a
k R w l
f
a R
u e i
Ruka
Rali
Rfwe
Ruka
62
Unidad 4
kollof pagi
F_eyti newenkechi.
I_che _iken .
63
Unidad 5
65
Feyentuke
i uke, feymu
yamken.
Feyentuke i
lhaku feymu kim
mapuzugun.
66
Unidad 5
67
68
Unidad 5
69
Mari mari,
kimeltuchefe.
Chaqueltu
may pichi
wentxu.
70
Unidad 5
- Pewkallal Punh may chaw. - Pewkallal Punh may uke.
- Pewkallal Punh may awe. - Pewkallal Punh may saki choyn.
71
72
Unidad 5
73
W_anglen
Llaima
T_ukukan
Wanglen
Llaima
Filu
F_ilu
Tukukan
74
Unidad 5
W Ll
T F
75
1 Kie K
5 Kechu
7 Regle
9 Aylla
76
Unidad 5
F_eytichi cha _a _rume
nentuy _i _xun.
77
Unidad 6
79
80
Ieygey?
Chum gechigey?
Chem chumkey?
Unidad 6
81
Mawiza
Lhafkenh
Kulli
Pn
Ktxal
82
Unidad 6
Tai kuku pigey.
83
Logko Pran
Kuralwe
Pichilogkoyan
84
Unidad 6
Tai uke pigey.
85
86
Waria
Unidad 6
Willimapu
Lof
Lhafkenh
87
Pllpll Piren
Gefn
uke
Nagko
Metawe Malen
88
Make
amku
Willimapu
Unidad 6
El y _el
vuelan _sobre _las .
89
90
Unidad 7
91
92
Unidad 7
93
Kawin y:
Chew mapu:
Anth:
94
Unidad 7
lkantulerpual petu kellumekeal lkantulerpual petu zewmamekeal
zewma iyael mew i uke. ti chillkatun kzaw.
95
96
Unidad 7
97
98
Unidad 7
99
O K S Q Q Y D R M O
K U L T X N R I C
M LL M X A S F W S W
P K U O O U H D K A
L U I M M S W B A Z
C LL K P F LL K A
P Q O E A J R Y R F
100
Kultxg
Unidad 7
101
Choyke Lhafkenh
Mawiza
Lhame
Lholho
amku
102
Unidad 7
103
machi La _toca
_kultxg. _el
104
Unidad 7
105
P_urun
Konew
l
106
Unidad 8
107
Chalitun l
Poyewn l Glamtun l
108
Unidad 8
109
110
Rukakantun
Witxankantun
Pillmakantun
Unidad 8
Ellkawkantun
111
112
Unidad 8
113
114
Mau imin
Wanglen imin
Unidad 8
Anmka imin
115
Iche m rukagen
fey mew umaqtukeygn, ikeygn
ka rukawklekeygn.
116
Unidad 8
117
118
119
Iratun Sawe
_ratun _awe
hombro
Peke Yupi
eke _upi
120
121
123
Ellkawkantun Lekantun
125
127
Mapuzugun