Eesti maavarad

mi.ttu.ee
 Maavarad
• Maapõu peidab endas palju erinevaid
maavarasid ning selleks, et neid paremini
kasutada on vaja teada millised on nende
omadused ning kvaliteet.
• Maavaraks loetakse maapõues leiduvat kivimit,
mineraali, vedeliku, gaasi või orgaanilist ainet,
mille kaevandamine on majanduslikult kasulik
ja mis seetõttu on ressursina arvel.

TTÜ mäeinstituut 2
mi.ttu.ee
• Maavarad jagatakse üldjoontes
nelja klassi:
• Põlevad maavarad;
• Looduslikud ehitusmaterjalid;
• Maagid;
• Keemiline toore;
• Muud
TTÜ mäeinstituut 3
mi.ttu.ee
 Maavarade kaevandamine

Jaguneb kaevandamisviiside järgi:

• pealmaa- ehk avakaevandamine
• allmaakaevandamine
• veealune ehk allveekaevandamine

TTÜ mäeinstituut 4
mi.ttu.ee
 Pealmaakaevandamine

Allmaakaevandamine

Allveekaevandamine
mi.ttu.ee
Kaeveõõned

mi.ttu.ee
Suur või väike

TTÜ mäeinstituut Aru-Lõuna lubjakivikarjäär

7
mi.ttu.ee
Suur või väike

TTÜ mäeinstituut Hambachi ligniidikivikarjäär

8
mi.ttu.ee
 Suur Karu
• Inseneriteadus

• Suurus on mäenduses oluline.

• Mida suuremad masinad seda
suurem tootlikus. 9
mi.ttu.ee
11.02.2011
Väike Veiko
http://mi.ttu.ee/teadus 10
mi.ttu.ee
 Geoloogilise Kaevandamisprotsess
uuringuluba

Uuringud. Keskkonna ekspertiis

Kaevandamisluba

Projekteerimine. Võimalike keskkonna-

mõjude prognoosimine

Maa kasutamisõiguse omandamine

Kaevanduse/karjääri rajamine
Kaevandamine

Kaevanduse/karjääri sulgemine
mi.ttu.ee
Eesti maavarad

TTÜ mäeinstituut 12
mi.ttu.ee
 Paekivi
• Paekivi ehk paas on
karbonaatkivimi
rahvapärane nimetus.
Tegelikult on paekivi
lubjakivi, dolokivi ja
mergli ühisnimetus.
Paekivi kõige levinum
vorm on lubjakivi.
• Aastast 1992 on paekivi
Eesti rahvuskivi.
TTÜ mäeinstituut 13
mi.ttu.ee
 Lubjakivi
• Lubjakivi on kõige levinum ja kõige enam
kasutatav looduslik kivim Eestis.
• Lubjakivi on karbonaatkivim, mille
karbonaatsest osast moodustab kaltsiit üle
50%, MgO sisaldus on kuni 14% ja
lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%.
• Kasutusalade järgi liigitatakse lubjakivi:
1) Tehnoloogiline lubjakivi;
2) Tsemendilubjakivi;
3) Ehituslubjakivi;
4) Täitelubjakivi. TTÜ mäeinstituut 14
mi.ttu.ee
TTÜ mäeinstituut 15
mi.ttu.ee
 Dolokivi
• Dolokivi - karbonaatkivim, mille
karbonaatsest osast moodustab
dolomiit üle 50%, MgO sisaldus on
14% ja enam ja lahustumatu jäägi
sisaldus kuni 25%.
• Dolokivi jagamine kasutusalade järgi:
1) Tehnoloogiline dolokivi;
2) Ehitusdolokivi;
3) Viimistlusdolokivi;
4) Täitelubjakivi. TTÜ mäeinstituut 16
mi.ttu.ee
TTÜ mäeinstituut 17
mi.ttu.ee
 Kaevandamine

Lubjakivi lõhkamine Väo karjääris

TTÜ mäeinstituut 18
mi.ttu.ee
 Kaevandamine

Väo lubjakivikarjäär TTÜ mäeinstituut 19

mi.ttu.ee
 Liiv ja kruus
• Liiva ja kruusa kvaliteedi põhinäitajad
on:
1. Lõimis, sealhulgas savi- ja
tolmuosakeste sisaldus:
2. Kruusaterade, veeriste ja rahnude
kivimiline koostis, kuju ja mõõtmed;
3. Liiva mineraalne ja keemiline koostis
ning orgaaniliste lisandite sisaldus;
4. Kruusaterade füüsikalis-mehaanilised
omadused. TTÜ mäeinstituut 20
mi.ttu.ee
 Liiv ja kruus
• Liiv on peeneteraline sete (tera suurused
alla 5 mm), mille koostisesse kuuluvad
põhiliste mineraalidena kvartsi, päevakivi,
vilgu, glaukoniidi jt. osakesed.

• Kruus sisaldab lisaks liivateradele veel

suuremaid kivikesi, mida nimetatakse
veeristeks

TTÜ mäeinstituut 21
mi.ttu.ee
• Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses -
mörtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni
ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete
valmistamiseks, puiste- ja täitematerjalina
teedeehituses, lisandina tsemendi-,
keraamika- ja klaasitööstuses jne
• Kasutusalade järgi • Kasutusalade järgi
liigitatakse liiva: liigitatakse kruusa:
1. Tehnoloogiliseks liiva; 1. Ehituskruus;
2. Ehitusliiva; 2. Eriotstarbeliseks
3. Eriotstarbeliseks liiva kruus

TTÜ mäeinstituut 22
mi.ttu.ee
TTÜ mäeinstituut 23
mi.ttu.ee
Kaevandamine

TTÜ mäeinstituut Jaani kruusakarjäär

24
mi.ttu.ee
 Kaevandamine

Kiiu soone kruusakarjäär TTÜ mäeinstituut 25

mi.ttu.ee
 Savi
• Savi on maailmas väga levinud
ehitusmaavara. Maades, kus ehituskivi
napib, on saviehitus valdav.
• Kuiva kliimaga maades kasutatakse
põletamata savitooteid, niiske kliima nõuab
põletatud savikivi ehk telliste kasutamist.
• Savi koosneb peamiselt savimineraalidest,
mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savi
iseloomulik tunnus on plastilisus ja
voolitavus. Põletamisel omandab plastne
mass kivimile omase kõvaduse.
TTÜ mäeinstituut 26
mi.ttu.ee
 Savi kasutusalad ja kasutusalade
määramise nõuded

• Kasutusalade järgi jaotatakse savi:

1) tsemendisaviks;
2) raskeltsulavaks saviks;
3) keraamika- ja keramsiidisaviks.
• Piiratud ulatuses on savi kasutatud ka
vormisavina metallitööstuses.
Looduslikus olekus savi kasutatakse
isolatsioonimaterjalina ehitiste ja
prügilate rajamisel.
TTÜ mäeinstituut 27
mi.ttu.ee
TTÜ mäeinstituut 28
mi.ttu.ee
 Kaevandamine

Aseri savikarjäär TTÜ mäeinstituut 29

mi.ttu.ee
 Kristalne ehituskivi
• Kristalne ehituskivi, mida maardlate
nimistus esindab graniit, on
tugevusomaduste ja külmakindluse
poolest lubja- ja dolokivist tunduvalt
kvaliteetsem.
• Eesti ainuke kristalliinse ehituskivi
maardla asub Maardu lähedal.
Graniidi lasumissügavus maapinnast
on ligi 150m.
TTÜ mäeinstituut 30
mi.ttu.ee
 Nõuded lähtuvalt seadusandlusest

• Kristalne ehituskivi –
aluskorrakivimid, mille survetugevus
kuivalt on vähemalt 1200 kg/cm2.
• Kristalset ehituskivi kasutatakse
põhiliselt killustikuna betoonides,
teekatetes ja mujal ning tükikivina
ehitus- ja viimistlusdetailide
valmistamiseks.
TTÜ mäeinstituut 31
mi.ttu.ee
TTÜ mäeinstituut 32
mi.ttu.ee
Kaevandamine
Tulevane Maardu
graniidikaevandus

TTÜ mäeinstituut 33
mi.ttu.ee
 Põlevkivi
• Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti ja
diktüoneemaargilliiti.
• Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud
Eesti põlevkivi nime all.
• Argilliit on väga madala kütteväärtusega
ega sobi põletamiseks. Eesti teist liiki
põlevkivi ehk diktüoneemaargilliiti kasutati
1949-1952. aastal Sillamäel uraani
tootmiseks. TTÜ mäeinstituut 34
mi.ttu.ee
 Seadusandlusest tulenevad
nõuded põlevkivile:
• Põlevkivi ehk kukersiit – orgaanilise aine
sisaldus on suurem kui 10% ning mille
tootuskihindi mäemassi
(põlevkivikihtide A–F1 koos nendevaheliste
lubjakivikihtidega) kütteväärtus on vähemalt
6,1 MJ/kg (1450 kcal/kg).
• Eestis kasutatakse põlevkivi põhiliselt:
1) kütusena energeetikatööstuses;
2) toormena keemiatööstuses;
3) tsemendi valmistamiseks.
TTÜ mäeinstituut 35
mi.ttu.ee
TTÜ mäeinstituut 36
mi.ttu.ee
 Põlevkivi
• Kaevandamiskohad

37
mi.ttu.ee
Avakaevandamine
Aidu põlevkivikarjäär

38
mi.ttu.ee
Allmaakaevandamine
Estonia
kaevandus

39
mi.ttu.ee
 Turvas
• Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev
orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei
ületa 35% kuivainest. Turvas kujuneb surnud
taimeosakestest soodes, kus need vees
hapnikuvaegusel täielikult ei lagune.
• Soode tekkimise tingimustest ja turvast tekitava
taimestiku koostisest olenevalt jagatakse nad kahte
põhitüüpi - madalsood ja kõrgsood e. rabad. Nende
vahel kahe põhitüübi vahel eristatakse veel nn.
ülemineku- ehk siirdesood.
• Eesti territooriumist on soode all 22,3 %. Suuremate
soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka
7-8 m.
TTÜ mäeinstituut 40
mi.ttu.ee
 Turba kui maavara kvaliteedi
hindamise põhinäitajad on:

1) botaaniline koostis;
2) lagunemisaste;
3) tuhasus;
4) happesus;
5) kütteväärtus.

TTÜ mäeinstituut 41
mi.ttu.ee
TTÜ mäeinstituut 42
mi.ttu.ee
 Kaevandamine

Rae turbaväli TTÜ mäeinstituut 43

mi.ttu.ee
 Fosforiit
• Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi
nime all. Fosforiit kujutab endast lukuta
käsijalgsete jt karbipoolmete ja detriidi kuhjumit
kvartsliivas.
• Maavarale esitatavad nõuded vastavalt
seadusandlusele:
– fosforiit – kivim, mille P2O5 keskmine sisaldus on
vähemalt 6,0% minimaalne P2O5 sisaldus tööstuses
kasutataval toormel peab olema vähemalt 28%.
– Kloori lubatav piirsisaldus kontsentraadis on
200–300g/t. Fosforiiti kasutatakse põhiliselt
fosforhappe, vaba fosfori, fosforkompleksväetiste ning
söödafosfaatide tootmiseks.
TTÜ mäeinstituut 44
mi.ttu.ee
TTÜ mäeinstituut 45
mi.ttu.ee
 Mere- ja järvemuda
• Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis
on ladestunud seisva veega järvedes ja
varjatud merelahtedes.
• Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse
mudad kahte põhirühma: mageveejärvede
muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude
muda ehk meremuda.
• Muda on tumedat värvi püdel aine, mida
kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana või
põllumajanduses olenevalt mineraalide ja
orgaanilise aine sisaldusest.
TTÜ mäeinstituut 46
mi.ttu.ee
TTÜ mäeinstituut 47
mi.ttu.ee
 Järvelubi
• Järvelubi – magevee karbonaatne
setend, mis sisaldab CaO vähemalt
40% kuivaine massist
• Järvelubi (järvekriit) on Kvaternaari
ajastul tekkinud karbonaatne pude
setend (värvilt valkjaskollane,
kollakasvalge või helebeež), mis
sisaldab lisandina turvast, liiva jms.
TTÜ mäeinstituut 48
mi.ttu.ee
49
mi.ttu.ee
 S O O M E S O O M E L A H T
F I N L A N D G U L F O F F I N L A N D

LOKSA
LOKSA
LOKSA
LOKSA
LOKSA
LOKSA Aru NARVA-
NARVA-
NARVA-
NARVA-
NARVA-
Kuusalu Aseri JÕESUU
JÕESUU
JÕESUU
JÕESUU
JÕESUU

HarkuTALLINN
TALLINN Väo
MAARDU
MAARDU
MAARDU
MAARDU
MAARDU
KUNDA
KUNDA
KUNDA
KUNDA
KUNDA KOHTLA-
KOHTLA-
KOHTLA-
KOHTLA-
KOHTLA-
KOHTLA- SILLAMÄE NARV
SILLAMÄE
SILLAMÄE
SILLAMÄE
SILLAMÄE NARV
NARV
NARV
NARV
Kunda JÄRVE
JÄRVE
JÄRVE
JÄRVE
JÄRVE
JÄRVE
PALDISKI
PALDISKI
PALDISKI
PALDISKI
PALDISKI
PALDISKI Huntaugu
KEHRA
KEHRA
KEHRA
KEHRA
KEHRA KIVIÕLI
KIVIÕLI
KIVIÕLI
KIVIÕLI
KIVIÕLI
JÕHVI
JÕHVI
JÕHVI
JÕHVI
JÕHVI
JÕHVI

KEILA
KEILA
KEILA
KEILA
KEILA
SAUE
SAUE
SAUE
SAUE
SAUE Saku TAPA
TAPA
TAPA
TAPA
TAPA
TAPA
RAKVERE
RAKVERE
RAKVERE
RAKVERE
RAKVERE
RAKVERE
Pannjärve
Vasalemma Karinu TAMSALU
TAMSALU
TAMSALU
TAMSALU
TAMSALU
TAMSALU
VORMSI
OrgitaRAPLA
RAPLA
RAPLA
RAPLA
RAPLA
KÄRDLA
KÄRDLA
KÄRDLA
KÄRDLA
KÄRDLA
KÄRDLA

V E N E M A A
HIIUMAA HAAPSALU
HAAPSALU
HAAPSALU
HAAPSALU
HAAPSALU
HAAPSALU PAIDE
PAIDE
PAIDE
PAIDE
PAIDE
PAIDE MUSTVEE
MUSTVEE
MUSTVEE
MUSTVEE
MUSTVEE
MUSTVEE
Otisaare
TÜRI
TÜRI
TÜRI
Kurevere TÜRI
TÜRI
TÜRI JÕGEVA
JÕGEVA
JÕGEVA
JÕGEVA
JÕGEVA

LIHULA
LIHULA
LIHULA Anelema Rõstla PÕLTSAMAA
PÕLTSAMAA
PÕLTSAMAA
PÕLTSAMAA
PÕLTSAMAA
PÕLTSAMAA
KALLASTE
KALLASTE
KALLASTE
KALLASTE
KALLASTE
KALLASTE
LIHULA
LIHULA
LIHULA VÕHMA
VÕHMA
VÕHMA
VÕHMA
VÕHMA
VÕHMA
MUHU
Kaarma SUURE-JAANI
SUURE-JAANI
SUURE-JAANI
SUURE-JAANI
SUURE-JAANI
SUURE-JAANI

SINDI
SINDI
SINDI TARTU
TARTU
TARTU
TARTU
TARTU
TARTU
SINDI
SINDI
SINDI
SAAREMAA PÄRNU
PÄRNU
PÄRNU VILJANDI
VILJANDI
VILJANDI
VILJANDI
VILJANDI
VILJANDI
PÄRNU
PÄRNU
PÄRNU
KURESSAARE
KURESSAARE
KURESSAARE
KURESSAARE
KURESSAARE
KURESSAARE
ABJA-
ABJA-
ABJA- ELVA
ELVA
ELVA
ELVA
ELVA
ELVA
Arumetsa
KILINGI-
KILINGI-
KILINGI-
KILINGI-
KILINGI-
ABJA-
ABJA-
ABJA-
PALUOJA
PALUOJA
PALUOJA
KIHNU NÕMME
NÕMME
NÕMME
NÕMME
NÕMME
NÕMME KARKSI-
KARKSI-
KARKSI-
KARKSI-
KARKSI-
KARKSI- RÄPINA
RÄPINA
RÄPINA
RÄPINA
RÄPINA
RÄPINA
MÕISA-
MÕISA-
MÕISA- NUIA
NUIA
NUIA OTEPÄÄ
OTEPÄÄ
OTEPÄÄ
OTEPÄÄ
OTEPÄÄ
OTEPÄÄ PÕLVA
PÕLVA
PÕLVA
PÕLVA
PÕLVA
PÕLVA
MÕISA-
MÕISA-
MÕISA-
KÜLA
KÜLA
KÜLA
TÕRVA
TÕRVA
TÕRVA
TÕRVA
TÕRVA
TÕRVA
Piusa
ANTSLA
ANTSLA
ANTSLA
ANTSLA
ANTSLA
ANTSLA VÕRU
VÕRU
VÕRU
VÕRU
VÕRU
VÕRU
RUHNU
VALGA
VALGA
VALGA
VALGA
VALGA
VALGA

L Ä T I
L I I VI L AH T L A T V I A mi.ttu.ee
G U L F O F R I G A
Ä T I
Tänan!

TTÜ mäeinstituut 51
mi.ttu.ee